28.09.2021 Teisipäev

Valitsus kinnitas eelarvega seotud käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu

Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks järgmise aasta riigieelarvega seotud käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu (EL) direktiivid. 

1. juulist 2022 nähakse eelnõu kohaselt ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus.
1. juulist 2022 nähakse eelnõu kohaselt ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus. Foto: pixabay

1. jaanuarist 2022 nähakse eelnõu kohaselt ette käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja EL-i õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

EL-i ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse liidu privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksuvabastus on näiteks olukorras, kus EL-i asutus või amet ostab kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele.

1. juulist 2022 nähakse eelnõu kohaselt ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga hõlmatud alates 1977. aastast. Siiani pole direktiivis olnud aga maksusoodustust EL-i kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele.

Lisaks nähakse 1. juulist 2022 ette, et maksuvabastus ei kohaldu enam meenemüntidele, sealhulgas investeeringumüntidele, välja arvatud investeeringukuld. Meenemünte soetavate füüsiliste isikute jaoks on edaspidi meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.

Samuti täiendatakse 1. juulist 2022 seadust ja tuuakse välja, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.

1. juulist 2022 muudetakse ka kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, siis erinevalt kehtivast korrast ei tule tal selliselt käibelt käibemaksu deklareerida ega tasuda.

Samas pole maksukohustuslasel, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata, õigus selliselt tehingult kuni arve tasumiseni sisendkäibemaksu maha arvata. Seega erikorda rakendavale isikule ei teki maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud.

Valitsus kiitis erakorralisele istungile esitatud kujul heaks kokku kaheksa järgmise aasta riigieelarvega seotud seaduse eelnõu ja saadab need arutamiseks parlamenti. Järgmise aasta riigieelarve planeerib valitsus heaks kiita neljapäevasel istungil.

right banner 2024 est konference