Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on muudatus vajalik muu hulgas selleks, et kaitsta ettevõtteid ja ühiskonda tervikuna, muutes neid läbipaistvamaks. Eelnõuga reguleeritakse Euroopa Liidu normide väärkäitumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude, korruptsiooniriskide, konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.
„Muudatusega tuleme appi nendele organisatsioonidele, kel praegu pole veel sellist teavituskanalit, mis aitaks neil olulisi rikkumisi avastada ja tagaks tööl rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ning kaitse. Edaspidi, kui töötaja kahtlustab tööl rikkumist, saab ta sellest turvaliselt tööandjale teada anda, kartmata tööandja survestamist või mistahes muud ebaõiglast kohtlemist,“ sõnas Kalle Laanet.
Teavitajate kaitsmine ning teavituskanali loomine on kasulik nii tööandjale kui ka töötajatele. Teavitamise reeglites kokku leppimine aitab lisaks läbipaistvusele suurendada ka ettevõtete konkurentsivõimet ühtses Euroopa Liidu õigusruumis.
Tööandjad, kel on rikkumisest teavitamise kanalid olemas, on võimalikele töötajatele atraktiivsemad. Nad annavad märku, et soovivad rikkumisi ennetada või need kiiresti kõrvaldada. Samuti väldivad nad nii võimalikku ohtu ettevõtetega seotud osapoolte heaolule ja tervisele, aga ka oma varale või tõsise rikkumisega kaasnevale mainekahjule,
lisas justiitsminister.
Eelnõu järgi saab teadlikult valeteavituse tegemine olema karistatav. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.
Teavituskanali loomise kohustus saab olema riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. „Paljudel ettevõtetel ja asutustel on juba praegu sellised kanalid olemas, need toimivad hästi ja aitavad organisatsiooni juhtida. Seega aitab muudatus häid praktikaid üle võtta teistelgi asutustel ja ettevõtetel,“ osutas justiitsminister Kalle Laanet.
Justiitsminister märkis, et praegu ei ole Eesti õiguses veel ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni. „Plaanitud muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga ning eelnõu keskendubki Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liidu liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta juba 2021. aasta detsembriks. Seega oleme siin mahajäänud ja meile on kasulik muudatus esimesel võimalusel ellu viia,“ ütles justiitsminister Kalle Laanet.
Eelnõus on arvestatud ka kooskõlastusringil laekunud sisulist tagasisidet. Järgmise sammuna liigub eelnõu menetlemiseks riigikogule.
