Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumite plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Iga kriis annab võimaluse teha ka suuri reforme, milleks muidu tõuget pole,
ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil RES-i tutvustades.
Muu hulgas seisneb see Kallase sõnul riigiaparaadi tegevuste kaardistamises ja dubleerivate funktsioonide kärpimises.
"Valitsus näeb ette suuremahulise tegevuskulude kokkuhoiu kõikide ministeeriumite valitsemisalades ja põhiseaduslikes institutsioonides. Kulude kokkuhoid ulatub alates 2022. aastast 61 miljoni euroni aastas," märkis Kallas. Samuti oli peaministri sõnul eelmisesse RES-i toonase valitsuse poolt sisse kirjutatud ligi miljardi euro jagu nii-öelda tühje kärpeid, mis uue strateegiaga sisutada tuli.
Kokkuhoiumeetmed tervikuna vähendavad puudujääki kõigil eelarvestrateegia aastatel. 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb 2 protsendipunkti võrra 3,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas. Võrreldes rahandusministeeriumi majandusprognoosiga väheneb struktuurne puudujääk RES-i kohaselt oodatust kiiremini.
Kallas rõhutas aga pressikonverentsil, et eelarve tasakaal ei ole eesmärk iseeneses. "Korras riigi rahandus suurendab meie majanduse vastupanuvõimet võimalike tuleviku kriiside vastu. Meie hiljutine võime laenata väga suuri summasid soodsatel tingimustel tuli meie heast riigirahanduse reitingust, mille vundaendi lõi meie varasem korras riigirahandus," nentis Kallas.
Peaminister kinnitas, et riigi kaitsekulud püsivad samas 2 protsendi tasemel SKP-st. Investeeringud teadus- ja arendustegevustesse ning innovatsiooni peavad RES-i kohaselt moodustama 1 protsendi SKP-st, ütles peaminister. Samuti näeb strateegia ette päästjate, politseinike ja õpetajate 3-protsendise palgatõusu. Näiteks õpetajate palkadeks on tuleval aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
Siseturvalisuse töötajad saavad palgalisa kokku 7 miljoni euro ulatuses ning riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi toetatakse kahe miljoni lisaeuroga, märkis riigihalduse minister Jaak Aab pressiteates.
Aastast 2023 muutub keskmine pension tulumaksuvabaks ehk edaspidi hakkab riikliku vanaduspensioni saajate maksuvaba tulu olema võrdne keskmise vanaduspensioni suurusega, selgitas Kallas. 2023. aastal on keskmine pension hinnanguliselt 622 eurot. Meetme mõju riigieelarvele on ületuleval aastal 79 miljonit eurot, 2024. aastal 97 miljonit eurot ja 2025. aastal 114 miljonit eurot.
Samuti jätkub pensionite erakorraline tõstmine – 2023. aastal tõstetakse nii pensionite baasosa kui rahvapensioni kokku 20 euro võrra.
Aastatel 2022–2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. 2022. aasta riigieelarve kulutuste maht on üle 13,8 miljardi euro, mida on 5 protsenti rohkem kui eelmises eelarves.
Rohepöördesse on kavas aastatel 2022–2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse.
Valitsus eraldab aastatel 2022–2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele. Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik neil aastatel ligi 8 miljonit eurot. Samuti toetatakse välisspetsialistide kaasamise programmi WorkinEstonia ligi 6,5 miljoni euroga. E-residentsuse programmile eraldab valitsus nelja aasta jooksul kokku 27,8 miljonit eurot.
Valitsus suunab ka 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
Jätkuvad investeeringud ka märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv. Lõpule viiakse Kääriku spordikeskuse ehitus, milleks riik eraldab selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
Raiesurve vähendamiseks riigimetsas väheneb riigieelarve strateegias alates 2022. aastast riigi ootus Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendidele.
Otsustes lähtus valitsus oma prioriteetidest – kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, rohepööre ja digihüpe, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse, piirkondlike erinevuste vähendamine.
