Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul ei ole Eestis maad hinnatud 20 aastat ning selle hind on kaugele maha jäänud tegelikust turuväärtusest.
"Riik, omavalitsused, ettevõtted ja eraisikud vajavad oma maade väärtuse kohta õiget infot, et tehingud saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas," ütles minister pressiteates. "Näiteks omavalitsustel võimaldab laekuv maamaks panustada rohkem kohaliku elukeskkonna edendamisse."
Maa hinna ajakohasena hoidmiseks on vajalik teatud aja tagant maa üle hinnata. Korraline hindamine leiab aset järgmisel aastal ja hakkab sealt edasi toimuma iga nelja aasta tagant.
Igaüks saab soovi korral enne müügi- või renditehingut vaadata maakatastris maatüki ligikaudset turuväärtust, see vähendab pettuste riski ning hoiab kokku nii era- kui ka avaliku sektori kulusid,
ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Maa hindamise viib läbi maa-amet. Ameti peadirektori Tambet Tiitsi sõnul on kavas ära hinnata kõik maatükid Eestis ja neid on maakatastris praegu registreeritud üle 753 000.
"Hindamisel tugineme maakatastri ja riigi teiste registrite andmetele. Metoodika töötame välja koostöös kinnisvarabüroode kinnisvarahindajate ja TalTechi statistikameeskonnaga. Kinnisvaraturu analüüsimiseks on maa-ameti käsutuses enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmed," lisas Tiits.
Maamaks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse, kes määravad maksumäärad. Nii otsustab omavalitsus edaspidi elamu- ja õuemaa, metsa-, põllu- ja rohumaa ning äri- ja tootmismaa maksu, ent seda seaduses lubatud maksimaalse määrani – ühegi maaomaniku maks ei saa eelmise aastaga võrreldes kerkida rohkem kui 10 protsenti.
Muudatused maamaksus jõustuvad 2024. aastal.
