2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Pärast niinimetatud ID-kaardi kriisi sai selgeks, et eri asutuste rollid ja vastutuste jaotus tuleb üle vaadata ja arusaadavalt kirja panna. Kuna protsessis on osapooli palju – politsei- ja piirivalveamet, riigi infosüsteemi amet (RIA), siseministeerium ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siis mida selgem on nende tööjaotus, seda efektiivsemalt riik toimib," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt pressiteates.
Lisaks 2017. aastal ilmnenud probleemkohtadele selgus RIA ja siseministeeriumi täiendavatest analüüsidest, et elektroonilist identiteeti käsitlev seadusandlus ja sellele tuginev asutustevaheline pädevusjaotus ei ole õigusaktides piisavalt detailselt ja läbipaistvalt kehtestatud.
Eelnõuga täpsustatakse e-ID valdkonnas eri asutuste ülesandeid ja vastutusi ning laiendatakse RIA järelevalvepädevust avalike e-teenuse osutajate üle. Täpsemalt saab RIA edaspidi kontrollida, kas avalike e-teenuste pakkujad täidavad eIDAS määrusest tulenevat rahvusvaheliste e-ID vahendite tunnustamise kohustust.
Lisaks luuakse eelnõuga selge kord eraõiguslike e-ID süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamiseks. "Turul leidub tänaseks lisaks riiklikule ID-kaardile ja mobiil-ID-le ka erinevaid eraõiguslikke e-ID süsteeme, nagu näiteks Smart-ID, mille kasutajaskond on samaväärne riiklike süsteemidega. Selleks, et iga e-teenuse pakkuja ei peaks hakkama ise kontrollima, kas eraõiguslik e-ID süsteem ikka vastab kõigile kasutuselevõtmiseks vajalikele nõuetele, loome nende usaldusväärsuse hindamiseks RIA juurde keskse ja läbipaistva võimaluse," selgitas Sutt.
Ministri sõnul on sellest eelkõige abi avalike e-teenuse osutajatele, kes saavad edaspidi tugineda RIA kesksele hinnangule, kui otsustavad, missuguseid e-identimise süsteeme avalike e-teenustega liidestada. Ettevõtja vaatest võib riiklik usaldusväärsuse hinnang aga toimida müügiargumendina, mis tõstab pakutava teenuse atraktiivsust ka välisturgudel.
