29.10.2021 Reede

Uus seadus keelab toidu tarneahelas 16 ebaausat kaubandustava

1. novembril jõustub põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, mis keelab toidu tarneahelas igal juhul üheksa kaubandustava ning lisaks on teatud olukordades keelatud veel seitse tava.

Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril.
Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril. Foto: pixabay

Seadust tuleb järgida põllumajandustoote ja toidu ostjal ja müüjal, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus. Seega mõjutab uus seadus kõiki toiduaine tarneahela osapooli alates põllumajandusettevõtetest ja toiduainetööstusest lõpetades jaekettidega. Erandina ei kohaldata seadust ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks. Näiteks kui ettevõtja ostab toidupoest oma töötajatele puuvilju või pähkleid, siis sellistes olukordades ei tule uut seadust kohaldada. See erand viidi seadusesse kaubanduskoja ettepanekul.

9 ebaausat kaubandustava on edaspidi keelatud

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus keelab üheksa kaubandustava kasutamise. Ostjal on keelatud:

  1. tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul seaduses sätestatud päevast arvates;
  2. nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga;
  3. nõuda müüjalt makseid põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, kui see raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül ning raiskuminek või kadu on toimunud ostja ruumides või omandiõigus on läinud üle ostjale;
  4. tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisajaga, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse;
  5. muuta ühepoolselt neid põllumajandustoote ja toidu müügilepingu tingimusi, mis on seotud nimetatud toodete tarne või kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või hindadega või ostja pakutava või osutatava põllumajandustoote ja toidu müügiga otseselt seotud teenusega;
  6.  jätta andmata müüjaga sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingu tingimuste kohta kinnituskiri, kui müüja on ostjalt kinnituskirja palunud;
  7. ebaseaduslikult saada müüja ärisaladust ning seda kasutada või avaldada;
  8. ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmete rakendamisega või rakendada müüja vastu suunatud kaubanduslikke survemeetmeid, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi;
  9. nõuda müüjalt põllumajandustoote ja toidu müügiga seotud kliendikaebuse läbivaatamisega seotud kulude hüvitamist, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.

7 ebaausat kaubandustava on tingimuslikult keelatud

Lisaks keelab uus seadus seitsme ebaausa kaubandustava kasutamise, kui eelnevalt ei ole lepingupooled nendes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel) selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud. Seega kui kokkulepe puudub, siis on ostjal keelatud:

  1. tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma nende eest või nende kõrvaldamise eest maksmata;  
  2. nõuda müüjalt tasu põllumajandustoote ja toidu ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;
  3. nõuda müüjalt müügiedenduse käigus müüdava põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmist;
  4. nõuda müüjalt müüdava põllumajandustoote ja toidu turundamise kulude katmist;
  5. nõuda müüjalt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist;
  6. nõuda müüjalt põllumajandustoote ja toidu müügiks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
  7. nõuda müüjalt üksnes teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui põllumajandustoote ja toidu käitlemist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet

Uue seaduse kohaselt hakkab järelevalvet ebaausate kaubandustavade üle tegema konkurentsiamet. Seadus annab konkurentsiametile õiguse panna ostjale või müüjale ettekirjutusega kohustus teha ettekirjutuses nõutav tegu või hoiduda selle tegemisest, kui konkurentsiametile teadaolevalt esineb tõsine ja korvamatu kahju tekkimise oht ebaausa kaubandustava kasutamise keelu rikkumise tõttu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib konkurentsiamet määrata juriidilisele isikule sunniraha kuni 100 000 eurot.

Rahatrahv kuni 400 000 eurot

Maksetähtajaga või tarnega seotud ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest, samuti tingimuslikult keelatud ebaausa kaubandustava kasutamise eest lubab seadus füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või arestiga. Juriidilise isiku puhul on rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Olemasolevad lepingud tuleb seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul

Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril. Enne seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping tuleb lepingupooltel viia seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul selle Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega võtab Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega saad lähemalt tutvuda SIIN.