Eeskirjaga sätestatakse muuhulgas nõuded turvateenistuja väljaõppes käsitlevatele teemadele, mahule, koolitajale, miinimum turvavarustusele, tervisesenõuetele ning tervisenõuete kontrollimisele.

Siseminister Lauri Läänemets rõhutas turvategevuse eeskirja vajadust kommenteerides, et turvatöötajad on oluliseks osaks meie ühise turvatunde loomisel, mistõttu tuleb neile nii nende enda heaolu kui ka tööd silmas pidades tagada vajalik väljaõpe, varustus ja tervisekontroll. „Turvategevuse seadust ja kõnealust eeskirja valmistati koostöös huvigruppidega ette pikki aastaid. Suvest saab valdkond lõpuks palju täpsemad reeglid, mis annavad selgust nii turvaettevõtetele, nende klientidele kui ka turvatöötajaile endile,“ ütles Läänemets.

„Turvatöötajate panus meie ühiskonna turvatundesse on väga laiaulatuslik, alustades kauplustest-kaubanduskeskustest, lõpetades haiglate, lennujaamade ning ka ööeluga. Arvestades turvaettevõtete ja turvatöötajate rolli meie avaliku korra ja ühiskondliku turvatunde tagamisel, tuleb neile tagada selleks tööks vajalik väljaõpe ja varustus. Töö iseloomu arvestades on ju ka turvatöötaja enda heaolu ja ohutuse seisukohast oluline, et ta vastaks tervisenõuetele ning et seda kontrollitaks,“ nentis Läänemets.

„Alates käesoleva aasta 1. juulist peavad turvatöötajad vastama kindlatele nõuetele ja omama tööks vajalikku kutsekvalifikatsiooni. Samas säilib ka uue seadusega jätkuvalt võimalus korraldada ise sisevalvetegevust ilma turvaettevõtjat palkamata. Kui aga tegevus toimub avalikus kohas, siis  laienevad sellele turavaettevõtja ja turavateenistuja nõuded,“  selgitas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš.

Mitrahovitš lisas, et selgema regulatsiooni saavad ka valdkonnas tegutsevad turvaettevõtted ja nende poolt pakutavad turvategevused. „Näiteks peab edaspidi turvaettevõtja koostama turvaplaani, kui tegemist on mehitatud turvamisega, st turvaobjektil on püsiv valve. Eeskirjaga nähakse ette miinimumandmed, mis turvaplaanis esitada tuleb, nt kui palju turvateenistujaid turvama hakkab, mis on nende peamised tööülesanded, andmed turvaobjektile kavandatud turvateenistujate kasutatavate relvade ja erivahendite kohta ning turvavarustuse loetelu,“ ütles Mitrahovitš.

„Kusjuures teenuses tuleb edaspidi turvamise tellijal ja turvaettevõtjal konkreetsest vajadusest lähtuvalt omavahel kokku leppida, sest turvategevuse pakkumine peab olema vajadusest lähtuv ning igal objektil võib olla oma erisusi, mida siis teenuse tellija ja osutaja omavahel arutama peavad,“ lisas Mitrahovitš.

Turvategevuse üle teostab järelevalvet politsei- ja piirivalveamet. Turvamisega tegelevad ettevõtted peavad omama tegevusluba ning turvaettevõtted, kes tegelevad koolitamise, auditite, seadmete projekteerimise ja paigaldamisega peavad oma tegevusest teavitama majandustegevuse registrit.

Uus turvategevuse seadus võeti riigikogus vastu 08.02.2023 ja see hakkab kehtima 1. juulist 2024. Samal kuupäeval jõustub ka turvategevuse eeskiri, mis uut seadust täiendab.