Kohtud on valmistunud paberivabale menetlusele üleminekuks juba alates 2017. aastast - välja on arendatud asjakohane tarkvara ning harjutatud uusi tööprotsesse, teatas ministeerimi pressiesindaja. Ta lisas, et alles jääb võimalus suhelda kohtuga ka paberil. Kui saabuvad paberdokumendid, siis need digiteeritakse ja lisatakse kohtute infosüsteemi digitoimikusse.
Kõikides tsiviil- ja haldusasjades on kohtumenetluse dokumendid ja muud andmed juba praegu täielikult digitaalsel kujul olemas. Samas peetakse kohtutes toimikut sageli lisaks digitaalsele paralleelselt ka paberil väljaprindituna. Näiteks võib maakohtu poolt koostatud toimik olla digitaalne, kuid ringkonnakohtus jätkub menetlus paberil.
"Töökorraldus, kus kohtutoimikut peetakse paralleelset digitaalselt ja paberil, tekitab menetlusosalistes segadust ning ei ole kaasaegseid võimalusi arvestades mõistlik. Eelnõu peamine eesmärk ongi lõpetada digitaalse ja pabertoimiku paralleelne pidamine, et luua selgust menetlusosalise jaoks, muuta menetlus kiiremaks ja mugavamaks ning vähendada pabertoimiku pidamisega kaasnevaid haldus-, personali- transpordi ja paberikulusid,“ rääkis minister Lea Danilson-Järg ning lisas, et digitaalse toimiku pidamise juures on oluliseks eeliseks, et kõik menetlusosalised ja kohtud saavad tutvuda toimikuga samaaegselt. Menetlusosalisel on võimalik endaga seotud kohtuasjaga juba praegu tutvuda avaliku e-toimiku kaudu, kus on olemas kogu info, mis puudutab tsiviil- ja haldusasju.
Justiitsministeeriumil on plaanis kohtumenetluse digitaliseerimist jätkata ka tulevikus. Järgmisena võetakse ette kriminaal- ja väärteomenetluse digiteerimise. Kavas on liikuda edasi ka andmepõhise kohtumenetluse suunas, mis tähendab, et menetlusosalistega ei vahetata enam mitte dokumente, vaid andmeid. Näiteks otsus asja menetlusse võtmise kohta ei ole enam dokument vaid märge infosüsteemis ning selle kohta saab menetlusosaline teavituse.
Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti 2019. aastal ilma pabertoimikuta ligikaudu 27 protsenti ja 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest. Eelmisel aastal oli digitoimiku kasutus tõusnud tsiivilasjades 53 protsendini ja haldusasjades 63 protsendini.
