Kuigi sotsiaalministeerium laiendas kõrgendatud määras hambaravihüvitise saajate sihtrühma töötutele ja toimetulekusaajatele selle aasta algusest, on sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnari sõnul omaosalus hambaravis paljudele inimestele, eeskätt pensionäridele ja väiksema sissetulekuga inimestele, endiselt ülejõu käiv.
"Seetõttu oleme asunud töötama välja meetmeid, kuidas omaosaluskoormust tervishoius eeskätt haavatavatel sihtrühmadel vähendada nii, et nad ei peaks loobuma vajaliku teenuse kasutamisest,” ütles Esnar.
Omaosaluskoormuse vähendamise teemaline poliitikaseminar on tema sõnul kavas septembri lõpus. „Üks lahendus hambaravi kättesaadavuse parandamiseks on hambaravihüvitise määra tõstmine ning patsiendi omaosaluse määra vähendamine. See on osa sotsiaalministeeriumi 2023. aasta eelarvetaotlusest,” lausus Esnar.
Kuna aasta lõpuni on jäänud vaid neli kuud, soovitas ta kõigil inimestel üle kontrollida, kui palju aastaks ette nähtud hambaravihüvitise summast veel alles on, et see aasta lõpuks kindlasti ära kasutada, kuna jääki ei saa kanda üle järgmisse aastasse.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös aasta algul valminud omaosaluskoormuse analüüs näitas, et inimeste omaosalus on hambaravis väga suur. 2020. aastal moodustas hambaravi kogu tervishoiu omaosaluskoormusest 28 protsenti ehk suurima osa. Samuti näitas analüüs, et väiksema sissetulekuga inimesed valivad tervishoiukulutusi tehes pigem ravimite väljaostmise kui hambaarsti külastuse.
Ravikindlustusega inimesed saavad praegu aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kõrgemat, 85-eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad.
