Ministeerium toob esile, et 2022. aasta sügisel ei jätkanud oma haridusteed 654 põhikoolilõpetajat. Madala haridustasemega mitteõppivaid noori vanuses 18-24 aastat on Eestis 11 protsenti. Uuringud kinnitavad, et erialase ettevalmistuseta inimesed on tööturul nõrgemal positsioonil. Samuti on teada, et koolikohustuse pikendamine toetab eeskätt nõrgemate õpitulemustega noori.
Õppimiskohustuse ea tõstmise kontekstis räägib ministeerium õppega hõivatusest 18. eluaastani, sõltumata õppe liigist. Praegu kehtib koolikohustus põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni ning peamine eesmärk on koolikohustuse puhul tagada kõigile põhihariduse omandamine.
Selleks, et põhikooli lõpetajad valiksid õpitee, mis vastab nende suutlikkusele, huvidele ja annetele, on loodud karjääriinfo ja -nõustamise süsteem Eesti Töötukassa toel. Kasvab ka karjääriõppe roll põhikoolis.
Igale õppijale sobiva õpitee leidmiseks on vajalik tõhus ennetus- ja sekkumistöö ning seire nii kohaliku omavalitsuse tasandil kui üleriigiliselt. Esimese sammuna on plaanis tuua põhikooli lõpueksamid varasemaks, et tulemusi saaks kasutada sisseastumisel järgmisele tasemele.
Ministeerium muudab põhikooli lõpetamise korda, nii et 2024. aasta kevadel toimuvad põhikooli lõpueksamid enne gümnaasiumite vastuvõtukatseid. Nii saavad gümnaasiumid sisseastumisel arvestada ka põhikooli lõpueksamite tulemusi ning kogu protsess muutub õpilastele lühemaks ja stressivabamaks. Väheneb põhjendamatu kandideerimine võimalikult paljudesse koolidesse. Sisseastumisprotsessi selgemad raamid aitavad noortel, lapsevanematel ning koolidel oma rollist ja ülesannetest paremini aru saada ning astuda selge samm õppijakeskse protsessi loomise suunas.
Praegu puudub ühtne regulatsioon, mis suunaks keskhariduse tasemele vastuvõttu korraldama pärast seda, kui õpilane on põhikooli lõpueksamid sooritanud. Koolid on autonoomsed oma vastuvõtuprotsessi kavandamisel, sageli algab vastuvõtt varakevadel ja paljud testid dubleerivad sisult üksteist. Pikka aega kestev eksamipinge aga mõjutab oluliselt noorte vaimset tervist.
Ühtlasi valmistab haridus- ja teadusministeerium ette ülemineku e-eksamitele põhikooli lõpus ja korraldame katseeksamid. Üleminek e-eksamitele ning digitaalsete hindamisvahendite kasutamine aitab toetada personaliseeritud õpitee kujundamist ning koguda andmeid õppijate arengu kohta. E-eksamite rakendamine parandab ja ühtlustab ka eksamitööde hindamise kvaliteeti.
2024/2025. õppeaastal toimuvad eesti keele, inglise keele ja eesti keele kui teise keele B1 ja B2 taseme põhikooli lõpueksamid elektroonsena. Eksamid viiakse läbi testide andmekogus (EIS) ning paberil paralleelset eksamit siis enam ei toimu. Sujuvaks üleminekuks korraldatakse algaval õppeaastal katseeksamid, et koolid, õpetajad ja õpilased saaksid e-eksami sooritamise kogemuse.
E-eksamitele üleminek toimub Euroopa Liidu kaasrahastusel.
