Vaidlustusmenetluse kulude jagunemine

Muutub vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulude jagunemine nii, et mõlemal poolel on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt vaidlustuse või taotluse rahuldamisega. Kehtiva seaduse kohaselt on vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise õigus üksnes vaidlustajal.

Lihtsustatult öeldes on praegune olukord selline, et kui vaidlustaja võidab vaidlustuskomisjonis või kohtus, peab vastaspool talle hüvitama tema kulud. Kui vaidlustaja jääb kaotajaks, siis ei ole tema kohustatud kandma vastaspoole kulusid. Muudatuste järgselt tekib kulude kandmise kohustus ka vaidlustajale juhul, kui ta kaotab kohtus.

Ärisaladuse regulatsiooni täpsustumine

Muudatuste tulemusena tekib ettevõtjatele kohustus näidata ja põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes. Muudatus tagab õigusselge olukorra, kus ärisaladuse märkimise, kaitse ja piiritlemise põhimõtted on kõikides riigihangetes ühetaolised. Muudatus viidi eelnõusse tänu kaubanduskoja poolt esitatud seisukohale, milles koda väljendas vajadust sellise muudatuse järele.

Kaob kohustus kontrollida pakkujatel või taotlejatel kohaliku maksuvõla puudumist

Hetkel peavad ettevõtjad kehtiva seaduse kohaselt esitama riigihangetes eraldi hankija asukoha järgi kohaliku maksuvõla tõendi, isegi kui kohalikku maksu kehtestatud ei olnudki, (v.a juhul, kui hankija asukoht oli Tallinn). Muudatuse kohaselt sellist tõendit esitama ei pea, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksustel ja asutustel on teave kohaliku maksu ja maksuvõlglaste kohta olemas, seega tõendit nõuda ei tohi ning teised hankijad (st välja arvatud kohalik omavalitsus) kohaliku maksuvõlga ei kontrolli.

Hankijatele tekib kaalutlusõigus, kus neil on võimalus kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ja kes pole kasutanud võimalust see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või ajatada. Sama sätestatakse ka tuginetava isiku ja alltöövõtjate kohta. Näiteks kui riigihankel osaleb ettevõtja, kes pole esitanud maksudeklaratsioone ja tasunud maksuvõlga või on need kohustused täitmata jätnud tema alltöövõtja, võib hankija otsustada, et see ettevõtja ei saa riigihankemenetluses osaleda.

Seisukohad, mida ei võetud arvesse

Koda esitas eelnõu osas mitmeid seisukohti, mida ei võetud arvesse. Järgnevalt on välja toodud neist olulisimad.

Koja hinnangul oleks tulnud muutmata jätta protsendi kõrvalekalde meetodi regulatsioon. Vastavalt hetkel kehtivale riigihangete seadusele, kui menetluses on vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust, tuleb eeldatavalt edukalt pakkujalt küsida selgitust siis, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 10 protsendi võrra madalam maksumuselt järgmisest pakkumusest või vähemalt 20 protsendi võrra madalam pakkumuste maksumuste keskmisest. Muudatuste kohaselt võib riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti. Kaubanduskoda leidis, et olemasolevat regulatsiooni ei ole vajalik muuta ning selline olukord võib luua olukorra, kus protsentide määramise võimalus on hankija poolt ulatuslik ning tekitab liialt kõrge lävendi selle osas.

Riigihangete seadusesse oleks tulnud viia sisse muudatus, mis keelaks hankijatel lükata tagasi kõik pakkumused hanke eeldatava maksumuse ületamise tõttu olukorras, kus hankija pole hanke eeldatavat maksumust avaldanud. Koja hinnangul lihtsustaks see muudatus pakkujate jaoks hinnangu andmist, kas osaleda riigihankemenetluses või mitte. Seda ettepanekut ei võetud arvesse, sest hankijate esindajad olid täiesti vastupidisel seisukohal – nende sõnul on ausa riigihankemenetluse huvides vaja eeldatav maksumus jätta avaldamata, sest muidu hakkavad pakkujad esitama pakkumusi, mis ühtivad peaaegu täpselt eeldatava maksumusega.

Minikonkurssidele oleks pidanud laiendada pakkumuse eelistest teavitamise kohustust. Koja hinnangul muudaks see riigihankemenetlused ausamaks ja läbipaistvamaks. Hetkel on hankijatel kohustus teavitada kõiki pakkujaid riigihankemenetluse võitnud pakkumuse eelistest vaid riigihangete puhul ja nii jääb see ka pärast muudatuste jõustumist.

Hankijatele oleks pidanud rakendama keeldu teha hankelepingutes lepingu koguväärtusest suuremaid trahve. Selline keeld suurendaks kaubandus-tööstuskoja hinnangul hankelepingute tasakaalu ning aitaks kaasa sellele, et pakkujad ei loobuks riigihankes osalemast ebamõistlikult koormavate hankelepingu tingimuste tõttu.

Riigihangete seaduse muudatused jõustuvad 1. juunil 2022.