09.06.2022 Neljapäev

Plaanitav seadus täpsustab turvatöötajate õigusi ja kohustusi

Valitsus otsustas saata riigikogusse siseministeeriumi poolt ettevalmistatud turvategevuse seaduse eelnõu, millega soovib kaasajastada turvategevuse regulatsiooni ning suurendada valdkonda reguleeriva seaduse õigusselgust ja -kindlust.

Siseturvamisele kehtestatakse konkreetsed nõuded, mis hakkavad kehtima näiteks ka meelelahutusasutuste piletikontrollijatele, kes sageli tagavad asutuses ka korda.
Siseturvamisele kehtestatakse konkreetsed nõuded, mis hakkavad kehtima näiteks ka meelelahutusasutuste piletikontrollijatele, kes sageli tagavad asutuses ka korda. Foto: pixabay

Eelnõuga on loodud senise, 15 aastat tagasi kehtima hakanud turvaseaduse asemele tänapäevane turvategevuse seadus, teatas siseministeeriumi pressiesindaja neljapäeval. Turvaettevõtete poolt kauaoodatud eelnõus on arvestatud ühiskonnas toimunud arenguid, sh seda, et turvalisuse eest seisab ühiskond tervikuna, mitte ainult politsei.

"Uus seadus ühtlustab ja täiustab turvaettevõtetele kehtivaid tingimusi tõstes seeläbi turvaettevõtete poolt pakutava teenuse kvaliteeti. Ühtlasi tekib riigil võimalus anda osade turvalisuse hoidmisega kaasnevate teenuste osutamine erasektorile. Näiteks hakkab riik süsteemselt toetama erasektori poolt tehtavat turvatöötajate väljaõpet. Seni ei ole riigi poolt selliseks väljaõppeks tingimusi loodud, kuid kindlasti aitab ühtse kvaliteedi saavutamisele kaasa väljaõppe ühtsete nõuete olemasolu. Bürokraatia vähendamiseks kaotatakse ka põhjendamatud loa- või teatamiskohustused. Näiteks ei ole väljaõppe tegemiseks ettevõttel vaja enam taotleda eraldi luba PPA-st, vaid piisab teatamisest ja loodud nõuete järgimisest,“ märkis siseministri ülesandeid täitev kaitseminister Kalle Laanet.

Laaneti sõnul on oluline, et turvateenus oleks kvaliteetselt tagatud ning et inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, tunneksid ja teaksid, et nende õigused on kaitstud. Seetõttu muudetakse eelnõuga ka turvatöötajale ettenähtud tagatisi, mis saavad olema sarnasemad teiste avalikku korda tagavate teenistujatega.

Turvategevusel on tähtis roll turvalise elukeskkonna kujundamisel ning turvatöötajatel omakorda oluline panus erinevate ülesannete ja sealhulgas ka erinevate kriiside lahendamisel.

Eelnõu toob vastuvõtmise korral kaasa ka mitmeid olulisi muudatusi, mis tagavad turvatöötajatele paremad oskused ja teadmised olukordade lahendamisel. Turvatöötajate õiguseid täpsustatakse, kuid ei laiendata ning luuakse eraldi valvetöötaja kutse. Samas jäävad nõuded turvatöötajatele suuresti samaks, kuid turvatöötajaks saamise iga alandatakse ja edaspidi saab turvatöötajana ametisse asuda alates 18. eluaastast. See annab noortele hea võimaluse siseneda tööturule juba gümnaasiumiastmes.

Samuti sätestatakse konkreetsed nõuded väljaõppele, mille eesmärk on tagada ühtlasem väljaõpe. Edaspidi on meetmete kohaldamine ja jõu kasutamine turvatöötajale arusaadavam. Kui praegu on turvatöötajate õigused – näiteks isikute kinnipidamisel – umbmäärased, siis uus seadus on selles osas palju selgem.

Ühtlasi muutub kogu turvategevus läbipaistvamaks ka inimestele, kes turvatöötajaga kokku puutuvad ning seeläbi paraneb inimeste õiguste kaitse. Samuti täiendab eelnõu turvatööl lubatud relvade loetelu. Kui hetkel on turvatöötajale lubatud tulirelv ja kumminui, siis eelnõuga lisatakse teleskoopnui ja gaasipihusti. Täpsustatud loeteluga käib ka kaasas kohustus relva, sealhulgas teleskoopnuia, kandva turvatöötaja iga-aastaseks täiendkoolituseks. Samal ajal säilivad juba kehtivas seaduses sätestatud hädakaitse piirid, mis on jätkuvalt ainsad relva kasutamist lubavad asjaolud.

Varasemast selgemalt määratleb eelnõu turvaettevõtte kui tööandjana kohustust tagada turvatöötaja ohutuseks vajalikud vahendid ja töökeskkond.

Täpsemalt reguleeritakse siseturvategevust, ehk eelkõige avalikus kohas oma ruumide turvamist. Siseturvamisele kehtestatakse konkreetsed nõuded, mis hakkavad kehtima näiteks ka meelelahutusasutuste piletikontrollijatele, kes sageli tagavad asutuses ka korda.

Kohalikud omavalitsused saavad omakorda võimaluse kaasata kogukonna turvalisuse tagamiseks oma territooriumil korrakaitseülesande täitmiseks turvaettevõtjaid. Turvaettevõtjat saab kaasata see kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on moodustatud korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud korrakaitseametniku.

Uue punktina lisandub Eesti õigusesse laevakaitsjate regulatsioon. Laevakaitsjaid on võimalus kasutada kõrgendatud ohupiirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid, reisijaid ning laeva pardal olevat vara.

Et turvaettevõtted jõuaksid oma tegevuse eelnõus planeeritud muudatustega vastavusse viia, on seadus kavandatud jõustuma 1. juulil 2024. aastal. Seaduse jõustumise eel on siseministeeriumil kavas korraldada turvaettevõtjatele, politsei- ja piirivalveametile ja kohalikele omavalitsustele infopäevi.