Eelnõuga luuakse ka senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid.
Samuti loodetakse eelnõu abil rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge. Eelnõu otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, eelkõige need, kes on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudselt on eelnõu sihtrühmadeks ka pandikirjade investorid ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.
Seletuskirjas märgitakse, et 2021. aasta veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Lihtsustatult võib pandikirjadeks konverteerida järgmisi nõudeid – eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.
Eelnõu menetluse käigus täpsustati pandikirjaportfelli stresstestide läbiviimise regulatsiooni, krediidiasutusele esitatavaid nõudeid pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemisel ning hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid.
Ühtlasi lihtsustatakse nõudeid selle osas, millal on võimalik lugeda enne pandikirjaseaduse jõustumist toimunud vara hindamine pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks.
