03.07.2023 Esmaspäev

Nüüd on vanematel võimalus hooldusõigusküsimusi lahendada kohtuväliselt perelepitusteenusel

Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapsega suhtluskorra ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustes.

Teenusel osalevad mõlemad vanemad ja üksmeelt aitab leida kahe osapoole vahendajana perelepitaja.
Teenusel osalevad mõlemad vanemad ja üksmeelt aitab leida kahe osapoole vahendajana perelepitaja. Foto: pixabay

Kui varem said vanemad perelepitusteenusele tulla näiteks lapse suhtluskorra või elatise küsimustes, siis alates 1. juulist on vanematel võimalus perelepitusteenusel teha kokkuleppeid ka hooldusõiguse muudatuse osas.

Hooldusõiguse muudatus tähendab seda, et ühele vanemale antakse lapse hooldusõigus kas täielikult või mingis osas üle, mille järgselt saab lapsevanem otsustada lapsega seotud küsimusi üksinda. Seda tehakse siis, kui lapse huvidest tulenevalt ei ole võimalik ühist hooldusõigust teostada.

Mida see pere jaoks täpsemalt tähendab?

Seni tuli peredel hooldusõiguse muudatuste küsimustes väisata kohtumenetlust, millega kaasnesid kohtukulud. Nüüd saavad lapsevanemad kasutada hooldusõiguse muudatustes kokkuleppimiseks perelepitusteenust, mis annab vanematele võimaluse leida ka hooldusõigusküsimustes üksmeelne ja lapsesõbralik lahendus.

„Kõikide perelepituse teenusel tehtavate kokkulepete keskmes on olulisel kohal lapse huvid. Ka hooldusõiguslikke muudatusi tehakse ainult siis, kui need on lapse huvidega kooskõlas, seejuures on laps alati vastavalt oma arengutasemele sellesse protsessi kaasatud,“ toonitab riikliku perelepituse teenuse juht Rea Uudeküll.

Perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta, pakkudes võimalust teha vanemlikke kokkuleppeid kohtuväliselt. Perelepitusteenus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid ning lapsevanemate vajadusi arvestavaid kokkuleppeid. Teenusel osalevad mõlemad vanemad ja üksmeelt aitab leida kahe osapoole vahendajana perelepitaja.

Kohtunikud tervitavad muudatust rõõmuga: „Hooldusõiguse üleandmine, suhtlusõigus ja elatise suurus on tihti omavahel seotud ning kokkuleppe sõlmimine ühes valdkonnas mõjutab teisi. On igati tervitatav, et vanematel tekib võimalus lahendada kõik need küsimused kohtuväliselt, mis loodetavasti toob kaasa kiirema ning osapooli säästvama lahenduse. Kokkulepe on nendes küsimustes alati kõige parem lahendus,“ sõnab kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.

Kuidas perelepitusteenusele jõuab?

Lapse suhtlemise korra või ülalpidamise osas kokkulepete tegemiseks saavad vanemad pöörduda perelepitusteenuse saamiseks otse sotsiaalkindlustusameti poole. Hooldusõiguse muudatuse küsimustes tuleb pöörduda esmalt kohtu poole, mille järgselt suunab kohus vanemad perelepitusteenusele. Seejärel on vanematel võimalik lahendada neid küsimusi perelepitusteenuse käigus.

Siinkohal on oluline märkida, et kõikidel juhtudel perelepitusteenus ei ole sobilik. Kui peres on esinenud lähisuhtevägivalda, hindab esmalt perelepituse koordinaator individuaalse vestluse käigus lapsevanemate hetkeolukorda, teenuse sobivust ning vanema valmidust osaleda perelepitusteenusel.

Lisalugemist perelepitusteenuse kohta leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Soovi korral pea julgelt nõu perelepitusteenuse koordinaatoritega.

banner right tookuulutus
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255