Eelnõust võib jääda mulje, et kaasamine on näilik, mitte sisuline. Kahjuks kinnitab seda kahtlust ka eelnõu edasine menetluskäik,
kirjutab õiguskantsler rahandusminister Mart Võrklaevale saadetud kirjas.
Samas rõhutab Madise, et tõhus finantsjärelevalve ja finantsvaldkonna läbipaistvuse suurendamine võimaldavad vältida hoiu-laenuühistute kasutamist pettuste korraldamiseks. "Laenude, sealhulgas tarbijakrediidi, valdkond peab olema kontrollitud ja inimeste usaldust tuleb kaitsta," toonitab ta.
Madise toob välja, et eelnõu ei anna vastust küsimustele – mis õigustab seda, et ka need hoiu laenuühistud, kes on aastaid tegutsenud ja kellega ei ole olnud probleeme, peavad oma tegutsemise senisel kujul lõpetama? Ka eelnõu autorid ise möönavad, et uuetele nõuetele suudavad vastata üksnes kuni kolm hoiu-laenuühistut.
Eelnõust ei saa õiguskantsleri sõnul välja lugeda ka selget seisukohta, kuidas vastab senine regulatsioon pangandusdirektiivile. "On oluline vahe, kas muudatus on tehtud seetõttu, et on vaja parandada ära olukord, kus Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, või on tehtud poliitiline valik direktiiviga lubatu raames," möönab ta.
Esimesel juhul on Madise sõnul muudatus rikkumismenetluse vältimiseks tõenäoliselt hädavajalik. Teisel juhul saab riigikogu otsustada, kas seadusemuudatused on üldse vajalikud, sest eelnõu ajendiks on siseriiklik mure hoiu-laenuühistute tegevusega seoses mitte Euroopa Liidu õigus. "See peab olema selge, enne kui riigikogu hakkab seadust vastu võtma," rõhutab õiguskantsler.
Rahandusminister Mart Võrklaev saatis septembris kooskõlastusringile hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduseelnõu, mis on aluseks HLÜ-dele rangemate nõuete kehtestamisele, et kaitsta paremini hoiustajate raha.
Ühistute tegevusele kehtestatakse uued nõuded kolmes etapis. Esimeste etappidega keelatakse avalikkuse hullutamine kõrgete hoiuse intressimääradega, millel puudub Tagatisfondi kaitse. Teiseks antakse liikmetele selge õigus saada infot ühistu tegevuse kohta ning nõuda vajadusel erikontrolli läbiviimist. Täiendavalt piiratakse seda, et inimene ei annaks liitumisel ühistuga kohe oma hääleõigust ära.
Ühistulises vormis saab hoiuseid seaduse jõustudes kaasata üksnes ühistupangana ning viimases etapis ehk hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks peavad täna tegutsevad ühistud ära otsustama, kas esitada ühistupanga tegevusloa taotlus finantsinspektsioonile või korraldama oma tegevuse ümber või lõpetama. Aastast 2029 saavad inimeste käest hoiuseid vastu võtta üksnes pangad või ühistupangad.
