18.02.2022 Reede

Lokulööja kaitse seaduse eelnõu jäi õiguskomisjoni sahtlisse kinni

Rikkumisest teavitaja kaitse ehk lokulööjate seadus, mida blokeerivad nii 285 muudatusettepanekut kui ka Keskerakonna vastuseis, jääb riigikogu õiguskomisjoni sahtlisse, kui seda just kardinaalselt ei kärbita, kirjutab Postimees. 

Lokulööja seadus peaks jõustuma selle aasta 1. juunil, mis praeguse ummikseisu tõttu tundub vähetõenäoline.
Lokulööja seadus peaks jõustuma selle aasta 1. juunil, mis praeguse ummikseisu tõttu tundub vähetõenäoline. Foto: pixabay

Valitsus lõi rikkumisest teataja kaitse seaduse, et võtta üle Euroopa Liidu samanimeline direktiiv. Eesmärk on tagada õiguskaitse kõigile, kes teatavad ebaseaduslikust tegevusest või tegevusetusest, et tõhusamalt ja kiiresti tagada õiguskord ja avalike huvide kaitsmine.

Idee järgi peaksid kõik avalikud asutused ja vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma oma töötajatele asutusesisese teavituskanali. Seadusega venitamise tõttu on Euroopa Komisjon alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust.

Õiguskomisjoni sahtlist seaduseelnõu aga praegusel kujul kuhugi ei liigu, sest eelnõu toetab vaid Reformierakond, samas kui EKRE esitas sellele 277 muudatusettepanekut ehk tegi peaaegu sama, mida Reformierakond ja sotsid tegid aasta tagasi abielureferendumiga.

Teisipäeval käis lokulööjate kaitse eelnõu eestvedaja justiitsminister Maris Lauri riigikogus Keskerakonna fraktsiooni ees olukorda silumas, kuid võimupartneri hoiakut eelnõu suhtes see ei muutnud.

Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et Lauri selgitused, miks seda eelnõu vaja on, polnud veenvad.

Justiitsminister käis kohal ja andis selgitusi, aga tal ei olnud piisavalt veenvaid praktilisi näiteid, kus kohas Eesti ühiskonnaelus praegu see probleem täpsemalt on,

võttis Karilaid kohtumise lühidalt kokku.

Karilaiu sõnul oleks Keskerakond valmis eelnõu toetama selle algsel kujul ehk palju kitsamalt. Karilaid välistas täielikult eelnõu sidumise valitsuse usaldushääletusega. Ka Maris Lauri on nõus, et praegu on piisavalt varuvariante ummikseisu lahendamiseks.

Justiitsministri sõnul ongi asi nüüd riigikogu õiguskomisjoni lahendada. «Oleme aru saanud, et tõenäoliselt on vaja teha mingisuguseid muudatusi, ja siis komisjon võtab selle ette, kaasates laia ringi asjaosalisi ja huvitatud osapooli. Muudatused on alati võimalikud; tuleb arutada, mida saab teha, mida ei saa teha, mis on mõistlik ja mis mitte,» sõnas Lauri.

Lauri lisas, et tema EKRE obstruktsiooni ei karda ja usub, et lõpuks EKRE takistustaktikast ka loobub. «Obstruktsiooniga ongi selline lugu, et eks varemgi on selgus saabunud ja siis neid muudatusettepanekuid ei hääletata või lihtsalt võetakse tagasi.»

EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas tunnistas, et EKRE on tõesti valmis oma muudatusettepanekutest loobuma, aga selleks tuleb eelnõu kärpida nii palju, et ainult rahapesu aspekt alles jääks.

«Kui mingil muul viisil keeldutakse koos arutamast ja läbi rääkimast, siis tuleb obstruktsiooniga koalitsiooni selleks lihtsalt sundida,» hindas Põlluaas. «Kogu see üleliigne hullus sõna otseses mõttes tuleb sealt välja võtta, sest tänane seaduseelnõu viib meid ju täiesti selgelt stalinistlikku pealekaebamisühiskonda. Kui need asjad sealt maha võtta, jääbki puhtalt rahapesu paljastamine ja siis on tegemist mõistliku seadusega.»

Eelnõule on vastu ka Isamaa, ehkki justiitsminister Raivo Aegi ajal praegune eelnõu kokku pandigi. Nüüd on erakond teinud aga kannapöörde. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal kindel seisukoht puudub.

Lokulööja seadus peaks jõustuma selle aasta 1. juunil, mis praeguse ummikseisu tõttu tundub vähetõenäoline. Justiitsminister Lauri ütles, et jõustumistähtaega saab vajadusel muuta.