Surma põhjuse tuvastamise seadus pärineb 2005. aastast ja EKEI hinnangul vajab uuendamist enamus asju, mis on seotud inimese surmaga ja sellele järgnenud tegevustega.
„Näiteks puudub praegu surnu omastel õiguslik alus, kuidas teostada oma õigusi lähedase surma põhjuse uurimisel ja kuidas vältida konflikti lahangu tegemise üle otsustamisel,” tõdes EKEI kohtuarst-ekspert ja arenduse asedirektor Marika Väli. „Samuti pole reguleeritud juhtumid, kui puuduvad andmed surnu omaste või seadusliku esindaja kohta või kuidas ja kes teeb kindlaks, kui Eestis sureb välisriigi kodanik.”
Lisaks vajab reguleerimist surma fakti ja põhjusega seotud registritevaheline infovahetus ja rakendamist vajab e-surmasündmuse projekt, mis oli selle seaduse üheks eesmärgiks.
Surma põhjuse tuvastamise seaduse eelnõu kaasajastamise protsess algas juba 2016. aastal, kuid on senini lõpetamata. Eesti Kohtuarstide ja Eesti Patoloogide Seltsi esindajad on pöördunud korduvalt sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga vananenud ning igapäevatööd pärssiv seadus esimesel võimalusel kaasajastada.
