Plaani asub kliimaministeerium huvigruppidega arutama novembris ning alles seejärel hakatakse ette valmistama vastavat seaduseelnõu, teatas ministeerium.
Jäätmereformi peamine eesmärk on muuta jäätmete ja ringmajanduse valdkonda tervikuna. Seetõttu puudutavad kavandatavad muudatused iga ahela osa – inimesi, jäätmekäitlejaid, ettevõtteid, omavalitsusi, riiki tervikuna.
Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus võtta 2025. aastaks ringlusse 55 protsenti, 2030. aastaks 60 protsenti ning 2035. aastaks 65 protsenti olmejäätmetest. Praegu aga võtame ringlusse alles ligikaudu 30 protsenti olmejäätmetest. Kui lähima kohustusega on riik ministeeriumi teatel tõenäoliselt rongilt maha jäänud, siis selleks, et järgmised sihtarvud saavutada, peab tegema julgeid muutusi.
Plaanitav jäätmereform tugineb kliimaministeeriumi selgitusel ettepanekutele, mille tegi Maailmapank 2021. aastal Eesti jäätmemajanduse probleemide lahendamiseks. Kavandatavad muudatuste hulgas soovib riik luua inimestele võimaluse mugavalt liigiti koguda, sealhulgas viies pakendijäätmete liigiti kogumise võimaluse kodude juurde.
Ringmajanduse edendamiseks on vaja soodustada ka ringlussevõttu, mistõttu tõstetakse jäätmete prügilasse ladestamise ning põletamise hinda. Kui praegu lasub ringlussevõtu sihtarvu täitmise kohustus riigil tervikuna, siis edaspidi soovib ministeerium, et omavalitsused panustaksid selle täitmisse. Samuti puudutavad muudatused pakendeid, et senisest enam oleks soositud materjalide ringlussevõtt.
