03.07.2023 Esmaspäev

Juulist täpsustusid biokütuse taastuvenergiaks liigitamise nõuded

Kliimaministeeriumi teatel kehtivad juulist täpsustatud nõuded, mille alusel hinnatakse, kas bioküttest saadud energia liigitub taastuvenergiaks.

Kristen Michal, kliimaminister
Kristen Michal, kliimaminister Foto: valitsus.ee

Muudatus puudutab peamiselt energeetika- ja soojusettevõtteid, näiteks suuremaid linnu soojusega varustavat Utilitast, Eesti Energiat, Põlva Soojust või Kuresaare Soojust. Kliimaminister Kristen Michal ütles, et muutused suunavad energeetikat loodust säästma – kasutama teada päritoluga biomassi ja puidujäätmeid ning jälgima, et ahju ei läheks puit, mida saaks kõrgemalt väärindada.   

Ministri sõnul on energeetikas ja soojatootmises võetud suund sellele, et põletamisele läheks ülejäänud puidutootmises kõlbmatu või seal üle jääv biomass. Seda põhimõtet toetab ka juunis saavutatud lõplik kokkulepe Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi tugevdamiseks.

"Kateldes kasutatava küttematerjali tarneahela ja päritolu teadmine tagab, et taastuvenergeetikas kasutatakse õigel viisil ja eelkõige mujal kasutamiseks kõlbmatut biomassi ning jääke," rääkis Michal. "Eesti suund on toorainete, sealhulgas puidu kõrgem väärindamine. Selgete reeglite olemasolu aitab ettevõtlusel orienteeruda, suunates meie metsadest tuleva puidu kõrgema lisandväärtuse loomise ja väärindamise suunas. Lihtsamalt öeldes – et põletamisse ei läheks puit, millest saab teha midagi väärtuslikumat ja kestvamat," selgitas ta. 

Praegu puudub Eestil võimekus puidust eraldada ka tselluloos. "Ekspertide hinnangul saaks tehnoloogiate arendamisel Eestis veel 10 protsenti põletamisele minevast biomassist tselluloosina välja võtta, selleks oleks siinkandis vaja nüüdisaegset tehast," nentis kliimaminister.

Ettevõttel on mitu võimalust oma biomassi keskkonnasäästlikkust tõendada: tarneahel sertifitseerida, kasutada niinimetatud vabatahtlikku kava või toimida vastavalt määruse nõuetele. Mõlemal puhul tagab iga-aastane kohustuslik auditeerimine kestliku biomassi kasutamise. Samuti on ettevõttel kohustus kasutatud küttematerjali päritolu oma kodulehel kuvada. Määrus puudutab Eestis kokku 26 ettevõtet, mis varustavad soojaga mitmeid Eesti linnu. 

Paljude ettevõtete tarneahelad on juba praegu digitaalsed. Kliimaminister Michali sõnul on näha, et taastuvenergia direktiivi ülevõtmine on digitaliseerimise kiirusele positiivset mõju avaldanud. "Digitaalsed lahendused vähendavad ettevõtete halduskoormust ja lihtsustavad aruandlust," ütles minister. Lisaks tõstab see tema hinnangul usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu.

Kliimaministeerium peab sel aastal panustama ka infosüsteemi KOTKAS kohustuste mooduli arendamisse, et ettevõtted saaksid sinna edaspidi auditeid esitada.

banner right tookuulutus
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255