Laaneti sõnul korrastatakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni, et e-hääletamise reeglid oleksid edaspidi avalikkusele arusaadavamad. „Meie e-hääletamise reeglistik on killustunud ning selleks, et meil oleks parem tervikpilt elektroonilise hääletamise puhul kehtivatest reeglitest, toome need õigusaktide tasandile,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet, kelle sõnul aitab suurem õigusselgus tagada teenuse läbipaistvuse ja ühiskonna jätkuva usalduse.
Muudatusega viiakse oluline e-hääletamise dokumentatsioon kõrgemale otsustuse tasemele. Seni on seadusandja jätnud selle paljuski vabariigi valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse enda pädevusse. Nii toimub praegu elektrooniliste häälte lugemine vabariigi valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse korraldustega kinnitatud dokumendid. „Sellega kõrvaldatakse e-hääletamise regulatsiooni formaalsed puudused, millele ka Riigikohus on tähelepanu juhtinud,“ märkis justiitsminister.
Luuakse nutiseadmest hääletamise võimalus
Kavandatud muudatuste järgi saaks edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest ning luuakse õiguslik alus lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele ka Smart-ID kasutamiseks.
„Elektroonilisi valimisi on edukalt läbi viidud juba pikka aega ja nüüd astume olulise sammu, et viia valimised inimestele veelgi lähemale,“ märkis Laanet. Samas seistakse ministri sõnul selle eest, et mobiiliga valimistel oleks tagatud kooskõla kõikide põhiseaduslike nõudmistega ja säiliks inimeste jätkuv usaldus valimiste vastu. “Mobiiliga hääletamisel peab kindlasti olema tagatud kogu valimisprotsessi turvalisus ja kontrollitavus,“ sõnas Laanet.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo sõnul on valimiste viimine nutiseadmesse järgmine loomulik samm Eesti digitaalses arengus. „Meie igapäevaelus leiavad nutiseadmeid üha enam kasutust, mistõttu peavad ka e-riigi lahendused ajaga kaasas käima ja olema seal, kus on inimesed. Vastav tehnoloogia on m-valimisteks loodud ja peagi oleme ka ülejäänud ettevalmistustega järjel,“ sõnas ta.
Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet kuni 20. septembrini.
