Eelnõu esialgne versioon läbis kooskõlastusringi 2020. aasta lõpus, misjärel kohtuti huvirühmade esindajatega, otsimaks lahendusi tagasisides väljatoodud murekohtadele. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on eelnõu näol tegemist oluliste muudatustega, mida pikisilmi on oodatud ja mis puudutab väga paljude leibkondade heaolu ja toimetulekut.
"Kuigi seoses järsult eskaleerunud koroonakriisiga ei ole olnud võimalik elatise küsimustega kiirelt edasi liikuda, on ministeeriumis vahepeal tehtud eelnõu kallal aktiivselt tööd, seda meile saabunud märkuste ja kommentaaride kohaselt muudetud ja täiendatud," ütles ta.
Selliseid muudatusi ei saa teha kiirustades ning võrreldes esialgu kooskõlastusringile saadetud eelnõuga ongi arutelude käigus tänaseks leitud lahendus, mis aitab ära hoida olukorra, kus väga suur hulk peresid oleks pidanud pärast seaduse jõustumist uuesti ette võtma emotsionaalse ja kurnava kohtutee,
selgitas Lauri.
Nimelt otsustati lisada rakendussäte, mis puudutab juba kehtivaid kohtulahendeid, kus konkreetseid asjaolusid põhjalikumalt kaalumata on välja mõistetud seadusjärgne miinimumelatis. Uue süsteemi jõustumisel rakendub ka nendes asjades automaatselt uus baasmäär. Seega kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus, loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.
Summa 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest: baasmäär, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest, millele on lisatud kolm protsenti keskmisest brutotöötasust ning millest omakorda lahutatud pool lapsetoetust. Eraldi avaldust ei ole rakendussättest tuleneva uue summa arvestamiseks täitemenetluses vaja teha.
Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades: kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.
Oluline on elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15 protsenti väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Samuti on tähtsad peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
Ka arvestatakse lapse jagatud elukohta. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erisus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.
Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.
Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kooskõlastusi ja tagasisidet ootab ministeerium 21. maiks ning valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks valminud eelnõu nende töölauale arutamiseks jõudma hiljemalt septembris.
