Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 62 protsenti küsitletutest vastas “väga halvasti” või “pigem halvasti”, 32 protsenti “väga hästi” või “pigem hästi” ning kuuel protsendi polnud seisukohta.
Peaministri töö kohta küsiti, kas vastaja kiidab heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama. 64 protsenti küsitletutest vastas “ei kiida heaks”, 29 protsenti “kiidan heaks” ning kaheksa protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata.
Valitsuse töö osas on vaid reformierakonna ja Eesti 200 toetajate seas ülekaalus vastajad, kelle arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi või pigem hästi. Nimelt andsid valitsuse tööle kiitva hinnangu 71 protsenti reformierakonna toetajaid ja 55 protsenti Eesti 200 valijaid. Seevastu 91 protsenti EKRE, 78 protsenti keskerakonna, 75 protsenti Isamaa ning 56 protsenti sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) toetajatest leiab, et valitsus teeb oma tööd pigem või väga halvasti.
Peaministri töö osas on vaid reformierakonna toetajate seas 84 protsendiga ülekaalus vastajad, kes kiidavad heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab. 98 protsenti EKRE, 88 protsenti keskerakonna, 80 protsenti Isamaa, 53 protsenti SDE ja 52 protsenti Eesti 200 toetajaidei kiida heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab.
Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et, kriitilisus valitsuse ja peaministri suunas on praegu oma haripunktis, kuid kindlasti tasub ka meeles pidada, et umbes samal tasemel eriti peaministri suhtes oli see ka vahetult enne Ukraina sõja algust 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses.
„Toona oli üldise rahulolematuse põhjuseks avalikkuse silmis ilmselt ennekõike valitsuse ja peaministri suutmatus adekvaatselt hakkama saada alanud energiakriisiga. Ukraina sõda viis tähelepanu mujale ning sisuliselt kuni möödunud riigikogu valimisteni ei olnud valijaskond oma enamuses valitsuse ja peaministri suhtes kriitiline,“ jätkas Mölder. „Valimiste järgselt see kriitilisus aga kasvas märgatavalt. Kõige viimastes andmetes on ka näha hüppeliselt kasvanud kriitilisus peaministri suunas, mis ilmselt peegeldab valijaskonna reaktsiooni peaminister Kaja Kallase perekonna äritegevusele Venemaal,“ mainis Mölder.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 11.-18. septembril ning sellele vastas kokku tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
