28.08.2009 Reede

Teise kvartali keskmine palk langes 12.716 kroonile

Keskmine brutotunnipalk vähenes teises kvartalis võrreldes mullu sama perioodiga 1,4 protsenti 77,16 kroonini.

Tänavu esimeses kvartalis langes keskmine brutokuupalk võrreldes mullusega viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurem kui esimeses kvartalis, jätkus teises kvartalis brutokuupalga langus, märkis amet.

Ka reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, jätkas teises kvartalis langemist. Mullu teises ja kolmandas kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi, neljandas kvartalis langes aga 1,3 protsenti. Tänavu esimeses ja teises kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5 ja 4,1 protsenti.

Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam - 8,5 protsenti - elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal. See langes kõige enam mäetööstuses - 16,3 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk tõusis mullu teise kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal - 10,9 protsenti. Tõusu mõjutas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimunud ebaregulaarsete preemiate kasv.

Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1 protsenti).

Keskmine brutopalk oli aprillis 12.336 krooni, mais 12.127 krooni ja juunis 13.693 krooni.

Teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17.296 krooni ja tunnis 120,52 krooni, mis on võrreldes mullu teise kvartaliga vastavalt 3,5 protsenti vähem ja 0,8 protsenti rohkem.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4 protsenti) ning langes kõige enam mäetööstuses (15,4 protsenti).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3 protsenti) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3 protsenti).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11.263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised ja muu) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.


BNS

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes