"Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk on kaitsesüstimise korraldamise põhimõtete ühtlustamine," seisab perearstide seltsi, arstide liidu, infektsioonhaiguste seltsi ja õdede liidu täna tehtud ühisavalduses.
Kooliõed on väljaõppinud spetsialistid, kellel on suur kogemus vaktsineerimisel ning laste ja lastevanemate nõustamisel. Määrusega viiakse nende tegevus kooskõlla võlaõigusseadusega. Õigusselgus on vajalik, et kooliõed saaksid teha oma tööd sihipäraselt.
Kui imikuid ja koolieelikuid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis teismeliste vaktsineerimine toimub koolis. "Koolis vaktsineeritakse 12-aastaseid papilloomiviiruse, 13-aastaseid mumpsi, leetrite ja punetiste ning 15–17-aastaseid difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Rutiinset vaktsineerimist COVID-19 vastu koolides ei tehta ja pole ka plaanis teha. Kooliõpilaste vaktsineerimine peab olema läbimõeldud, lihtne ja lapse otsustusõigust arvestav. Seni on just teismeliste vaktsineerimist ja kooliõdede tegevust puudutav määrus olnud ebamäärane. Vastukäiva seadusandluse tõttu on osa kooliõdedest vaktsineerimisel juhindunud kaalutlusvõimelise lapse otsustusõigusest, teised aga on toiminud vaid lapsevanema soovide järgi," seisab meedikute kutseühenduste avalduses.
"Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest. Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele ja see hõlmab muu hulgas ka õigust olla kaitstud ohtlike haiguste eest. Kaitsesüstimine on lapse huvides, sest vaid nii saavutatakse kaitse nakkushaiguste, difteeria, lastehalvatuse ja teiste haiguste vastu ohutul, kontrollitud viisil. Igal lapsel on õigus saada vaktsineerimise kohta teaduspõhist infot."
Meedikute kutseühenduste avalduse kohaselt ütlevad õiguskantsleri kantselei juhised lapsesõbraliku tervishoiu kohta, et lapse tervise ja raviga seotud asjaolusid tuleb lapsega arutada, arvestades tema vanust ja küpsust.
"Tervishoius kehtib reegel, et patsienti võib läbi vaadata ja ravida üksnes tema nõusolekul. Ka lapsel on õigus teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid, kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Kui laps selleks võimeline ei ole, on otsustusõigus ja vastutus lapse vanematel. Lapse kaalutlusvõimet konkreetses olukorras hindab tervishoiutöötaja. Õiguskantsleri kantselei infolehes on välja toodud, et üldjuhul on juba 14-aastased lapsed piisavalt küpsed, et otsustada ravi üle. Toonitame ka seda, et kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta – ka juhul, kui lapsevanem seda soovib. Tervishoiutöötajad ei tee meditsiinilisi protseduure kunagi sunniviisiliselt."
Eesti arstid ja õed kutsuvad üles austama iga inimese, sealhulgas kaalutlusvõimelise lapse õigust teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid ise, küsides vajadusel nõu kooli tervishoiutöötajalt, pereõelt või perearstilt.
