Poolte töötajate palgasoovid mahuvad 1350 ja 2100 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1000-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri, teatas Palgainfo Agentuur.
Kasvanud on ka palgaootus töökoha vahetamisel, sel juhul soovivad töötajad 1800 eurot kätte teenida. Aasta tagasi oli palgaootus töökoha vahetamisel 200 eurot madalam ehk 1600 eurot.
Samuti on kasvanud mittetöötavate inimeste palgaootus. Kui eelmise aasta kevadel soovisid tööotsijad teenida mediaanpalka 1000 eurot kätte, siis sel kevadel on palgasoov 1300 eurot.
Tervisekriisi ajal suurenes töötajate ebakindlus tööturul ja ka palgaootus ei kasvanud nii kiiresti. Nüüd on aga näha töötajate enesekindluse kasvu – rohkem ollakse valmis töökohta vahetama ja ka suuremat palka küsima,
kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Palgaootust mõjutab ühelt poolt töötasude kasv – pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul töötasu suurenenud. Teisalt ei ole paljude töötajate toimetulek paranenud, vaid pigem kehvemaks muutunud. Kui eelmisel kevadel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks 33 protsenti vastajatest, siis sel kevadel oli neid 28 protsenti.
Samal ajal on oma toimetulekut kehvaks hindavate vastajate osatähtsus kasvanud 12 protsendilt 15 protsendini. Hästi toimetulevad töötajad teenivad keskmiselt üle 2000 euro ja kehvasti toimetulevad alla 1000 euro kätte.
Rohkem on kehvasti toimetulevaid töötajaid madalama palga ja lihtsamate tööde tegijate seas: lihttöölistest tuleb kehvasti toime 27 protsenti ja klienditeenindajatest veerand 25 protsenti. Nendes gruppides on ka palgasurve suurem.
Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele, uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 10 282 inimest, neist 8154 oli tööga hõivatud.
