08.09.2020 Teisipäev

Poollooduslike koosluste taastamine ja nende hooldamiseks vajalikud investeeringud

Lehmad linnas? Jah, olid ajad, mil karjatamine linna ääres oli tavapärane nähtus, kirjutab keskkonnainvesteeringute keskuse vastutav projektikoordinaator Aivi Allikmets.

Eestis on palju poollooduslikke alasid, mis on võsastunud ning vajavad taastamist ja hiljem hooldamist kas loomade karjatamise või niitmise näol.
Eestis on palju poollooduslikke alasid, mis on võsastunud ning vajavad taastamist ja hiljem hooldamist kas loomade karjatamise või niitmise näol. Foto: pexels

Läksid aastakümned ning endistel karjamaadel kõrguvad täna korterelamud ja kaubanduskeskused. Viimastel aastatel on kariloomad siiski tasapisi uuesti linnapilti jõudnud. Vähemalt Pärnus, Viljandis, Kuressaares ning Pirital ja Paljassaares. Kuigi loomi on tore vaadata ja ilmselt leidub lapsi, kes näevad lehmi või lambaid tänu sellele esimest korda elus, on neil loomadel linnas, rannaniidul või loopealsel siiski hoopis olulisem roll.

Poollooduslikud kooslused on kõige liigirikkamad alad Eestis

Ennekõike kasutatakse loomi poollooduslikel kooslustel loodussõbralike niidukitena, kes pääsevad ligi ka sinna, kuhu tavapärase tehnikaga pole võimalik. Lisaks ei tekita loomad vihma korral poriseid roopaid.

Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on looduslikud kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Enamik liigirikkusest leiab aset just nimelt neis päikeselistes või poolvarjulistes kohtades näiteks nõmme-, aru- ja puisniitudel, loopealsetel ja liigikaitseliselt olulistel rannaaladel. Poolloodusliku koosluse hooldamata jätmise tagajärjel ala võsastub ja hiljem puistub. See aga vähendab liigi- ja elurikkust.

Alade hooldamata jätmine on üks suuremaid murekohti looduskaitse valdkonnas. Eestis on palju poollooduslikke alasid, mis on võsastunud ning vajavad taastamist ja hiljem hooldamist kas loomade karjatamise või niitmise näol. Suures mahus on nende alade säilimise eest seni hoolt kantud Lääne-Eestis, saartel ja laidudel, kuid liigirikkaid pärandkoosluseid leidub üle Eesti.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Seetõttu on keskkonnaministeerium töötanud välja meetme kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks. 

Uus taotlusvoor pakub uusi võimalusi

Alates 28. augustist saab keskkonnainvesteeringute keskusest taotleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel toetust poollooduslike koosluste taastamiseks ja nende hooldamiseks vajalikeks investeeringuteks. Näiteks taristu uuendamiseks, rajamiseks ja soetamiseks ning karja või töövahendite soetamiseks. Poollooduslike koosluste alla kuuluvad nõmme-, puis-, lammi- ja soostunud niidud, lubjarikkad ja lubjavaesed aruniidud, loopealsed ning liigikaitseliselt olulised rannaalad.

Sellel korral toetab KIK taastamistöid hektaripõhise ühikhinna alusel. Samuti on laienenud toetuse saajate sihtgrupp – taotlusi saavad esitada looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud, kohalikud omavalitsused, omavalitsusliidud ning eraisikud ja FIE-d.

 Vooru infopäev toimub veebi vahendusel juba homme, 9. septembril. Täpsemat infot taotlemise tingimuste ja infopäeva kohta leiab KIKi kodulehelt.

 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes