Eelnõu järgi on tulevikus kuriteona karistatavad raskemad juhud, kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal.

Karistatav saab eelnõu järgi olema vaid selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen.

Õiguskomisjoni istungil toonitati, et üleskutsel peab olema põhjuslik seos tagajärjega, see tähendab üleskutse ja sellele järgnev vägivalla oht. Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Nendel puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets lausus, et sõnavabadus ei anna õigust vaenu õhutada. „Oma meelsust võib muidugi avaldada, kuid mitte teha üleskutseid, millele võib järgneda kuritegu. Meie ülesanne on kaitsta vägivalla eest kõiki Eesti inimesi ja pakkuda turvatunnet,“ lausus ta. „Ma ei näe selle eelnõu puhul ohtu sõnavabadusele, vaid võimalust enesekontrolliks. Loodetavasti jääb tänu sellele eelnõule mõni vaenulik sõnum välja ütlemata või kirja panemata,“ sõnas Odinets. Ta toonitas, et eelnõu on mõeldud sellistele olukordadele reageerimiseks, kus vaenukõne võib kaasa tuua reaalse ohu ühiskonna turvalisusele.

Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul jääb arusaamatuks, mis probleemi selle eelnõuga lahendatakse ning kuidas seadus reaalselt toimima hakkab, kuna tema hinnangul katab vaenukõne küsimuse ja erinevad olukorrad juba olemasolev seadus.

„Väide, et vaenukõne praktika hakkab kujunema kohtus, on teravas vastuolus põhiseaduse ja õigusriigi põhiprintsiibiga, milleks on õigusselguse tagamine. Seaduste mõte seisneb eelkõige selles, et ennetada probleeme ja võimalikke vaidlusi, mitte vastupidi. Eriti oluline on see karistusõiguse puhul, kus inimene peab aru saama, mis on lubatud ja mis mitte,“ lausus Kovalenko-Kõlvart.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu tuleb riigikogu istungil esimesele lugemisele 27. septembril.