17.01.2018 Kolmapäev

Agendileping vs. tööleping

Võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) § 670 lg 1 alusel kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg (VÕS-i § 670 lg 2). Käsundiandjal on õigus anda agendile teatud juhiseid, kuid nende andmisel tuleb silmas pidada, et juhised ei tohi ohustada agendi iseseisvust agendilepingu täitmisel.
Anne-Jana Prantsužova, jurist
Anne-Jana Prantsužova, jurist Foto: Crowe Horwath

Lisaks ei ole agent isik, kes täidab artikli esimeses lauses loetletud ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agent juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur, kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi (VÕS-i § 670 lg 3). Seega tuleks agendilepingu täitmisel ja käsundiandjana tegutsedes olla ettevaatlik. Sõltumata sellest, et pooled on sõlminud agendilepingu, võib tegelikult olla tegu töölepinguga, näiteks juhul, kui agendi kohustus on töötada viis päeva nädalas kella 9.00 – 18.00-ni, käsundiandja ütleb agendile, mil viisil lepingute vahendamist või sõlmimist korraldada, agent peab olema kogu aeg käsundiandjale kättesaadav, ning käsundiandja annab detailsed juhised lepingu sõlmimiseks või vahendamiseks.

Agendilepinguid kasutakse peamiselt toodete ja teenuste turustamisel. Agendilepingute sõlmimist eelistavad näiteks ka reisibürood, kindlustuslepingute vahendajad, mööbli ja kodumasinate müüjad.

Lahkumishüvitis ja kahju hüvitis

Oluline on teha vahet, kas agendina tegutsemine on agendi põhi- või kõrvaltegevus, kuna sellest sõltub agendi õigus saada lahkumishüvitist ja/või õigus nõuda kahju hüvitamist. Agendina tegutsemine on kõrvaltegevus, kui isiku põhitegevus ei ole agenditöö või ta ei saa sellest enamikku oma sissetulekust. Vaidluse korral võib käsundiandja tugineda sellele, et tegu on agendi kõrvaltegevusega üksnes juhul, kui see tuleneb selgelt agendilepingust (VÕS-i § 671).

Seega juhul, kui agendina tegutsemine on agendi põhitegevus, on agendil on õigus nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju olemasolu eeldatakse, kui lepingu lõppemise tõttu jäi agent ilma agenditasust, mida ta oleks saanud agendilepingu jätkamise korral, võimaldades samal ajal käsundiandjale agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Kahju olemasolu eeldatakse ka siis, kui lepingu lõppemine ei võimaldanud agendil amortiseerida kulusid, mida ta kandis agendilepingu täitmise tõttu käsundiandja juhiste kohaselt (VÕS i § 688 lg 3).

Lisaks on agendil õigus lahkumishüvitisele, kui (VÕS-i § 688 lg 1)

1)    agent on käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud ja
2)    käsundiandjal on sellistest ärisuhetest ka pärast agendilepingu lõppemist olulist kasu ja
3)    agent kaotab agendilepingu lõppemise tõttu õiguse agenditasule, millele tal oleks olnud õigus lepingu jätkamisel juba sõlmitud või edaspidi sõlmitavatelt lepingutelt isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent ning
4)    hüvitise maksmine on kõiki asjaolusid arvestades õiglane.

Seega on lahkumishüvitise eesmärk kompenseerida agendile tulu, mille ta oleks saanud agendilepingu jätkumisel.

Agendilepingu kehtimise ajal sõlmitud lahkumishüvitise välistamise või piiramise kokkulepe on tühine (VÕS-i § 688 lõige 5).

Agendil ei ole õigust lahkumishüvitisele ega kahju hüvitisele (VÕS-i § 688 lg 4) järgmistel juhtudel:

1)    agendilepingu ütles üles agent, välja arvatud juhul, kui ülesütlemine toimus käsundiandjast tuleneva asjaolu, agendi vanuse või tervisliku seisundi tõttu, mis ei võimaldanud agenditööd jätkata;
2)    agendilepingu ütles üles käsundiandja agendi süülise käitumise tõttu;
3)    käsundiandja ja agendi vahel on pärast lepingu lõppemist sõlmitud kokkulepe, mille alusel asendab agenti kolmas isik, kes maksab lahkuvale agendile tasu, mis vastab suuruselt lahkumishüvitisele ja kahjuhüvitisele, millele agendil oleks õigus;
4)    agenditegevus oli agendi kõrvaltegevus.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!