Gabariidis terase eest maksavad kokkuostjad novembris 240 eurot tonni eest, mis tähendab, et kuuga on selle hind kerkinud neli protsenti ja aastaga koguni 9,1 protsenti. Vase tonni eest saab praegu 6300 eurot ja see hind on püsinud nii kuises kui ka aastases võrdluses sama.
Kuusakoski juhatuse liikme Toomas Kollamaa sõnul on vanaraud muutumas kullaks. "Süsinikdioksiidiheite vähendamise jõupingutused hoogustuvad kogu maailmas ja kui riigid hakkavad oma nulleesmärkide saavutamiseks rakendama uusi ekspordipiiranguid, on rauajäägid kiiresti muutumas väga nõutud kaubaks ja strateegiliselt oluliseks tooraineks," rääkis Kollamaa.
Terasesektor moodustab Kollamaa sõnul vähemalt seitse protsenti ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. "Musta metalli jäätmete tarbimine maailmas kasvab, sest tööstuse keskkonnajälje vähendamiseks võetakse terase tootmisprotsessis järjest rohkem kasutusele elektrikaarahjud (EAF). Kuna maailma nõudlus terase järele kasvab 2050. aastaks ligi 2,6 miljardi tonnini, nõuab üleminek väikse CO2-heitega majandusele terase tootmisviisi muutmist. Üks osa sellest toimub vanaraua suurema kasutamise kaudu. Praegu toodetakse umbes 30 protsenti terasest vanaraua ringlussevõtu teel, kuid prognooside järgi tõuseb see 2050. aastaks 50 protsendini," rääkis Kollamaa.
Terast valmistatakse kahel peamisel meetodil: kõrgahju ja hapnikkonverteri (BF-BOF) või elektrikaarahju (EAF) protsessis. Neist esimene on väga levinud ja heitemahukas, kusjuures 90 protsenti toodangust põhineb kivisöel. Seevastu vanarauapõhiste EAF-ide heitkogused on kaudsed, neid heitmeid ei tekita terasetehas, vaid ahje varustavad elektritootjad. Kui selles protsessis kasutatav elekter on toodetud taastuvenergia abil, võib sellel tootmisviisil olla väga madal keskkonnajälg. Nii mängib vanametall võtmerolli tööstuse heitkoguse vähendamisel, selgitas Kollamaa.
Tema sõnul lähbki terasetootmine üha enam üle elektrikaarahjudele. EAF-i osa üleilmses terasetootmises kasvas 2015.-2022. aastatel 25 protsendilt 28 protsendile ja kasvab edasi. See tähendab, et konkurents terasejäätmete turul teravneb veelgi.
Terase tootmine on kõige elektrifitseeritum Lähis-Idas, kus 95 protsenti terase tootmisvõimsusest moodustavad elektrilised terasetehased. USA-s oli ING analüüsi järgi see osakaal 2022. aastal 69 protsenti, EL-is aga 44 protsenti. Maailma suurim terasetootja, Hiina, on siin maha jäänud, kuid muudab samuti tootmisviisi, püüdes vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja suurendades sellega oma isu vanametalli järele. Riigi eesmärk on saavutada 2060. aastaks nullheide. India, mis on maailma suuruselt teine terasetootja, soovib sama teha 2070. aastaks. India investeeribki agaralt uutesse ahjudesse. Suurimad terasetootjad on loomulikult ka suurimad vanaraua tarbijad.
"Teras on üks enim taaskasutatud materjale ja seda saab omadusi kaotamata korduvalt ringlusse võtta. Tänapäeval võetakse umbes 90 protsenti terasetoodetest nende eluea lõpus taaskasutusse ja töödeldakse uueks teraseks. Samas on praegune terase tootmine siiski kolm korda suurem kui vanaraua varu. Terasetoote keskmine eluiga on 40 aastat, mis tähendab, et mida rohkem terasetooteid vananeb, seda rohkem saab maailm toota ringlussevõetud terast," ütles Kollamaa.
Worldsteel prognoosib, et aastaks 2030 on kasutuselt kõrvaldatud vanametalli kättesaadavus 600 miljonit tonni ja 2050. aastaks on see 900 miljonit tonni. Samal ajal on aasta 2050 paljude seatud tähtaeg nullheite eesmärkide saavutamiseks ning vanametalli nõudlus ulatub 964 miljoni tonnini.
Üha enam riike kehtestab defitsiidi oludes ja selle tooraine kaitsmiseks ekspordipiiranguid ja -keelde, kuna EAF on muutumas terase tootmise juhtivaks tehnoloogiaks. Selle tulemusel võib EL vaid viie aastaga muutuda maailma suurimast vanametalli eksportijast vanametalli importijaks, rääkis Kollamaa.
