Teist aastat Balti riikide ettevõtete seas läbi viidud ühinemiste ja ülevõtmiste turu-uuring näitab, et Balti riikide ettevõtjate valmidus pidada ühinemis- ja ülevõtmisläbirääkimisi on kasvanud ning seega võib Eesti ja Leedu turgudelt järgmise 12 kuu jooksul oodata senisest rohkem ülevõtmistehinguid, teatas BNS.
Advokaadibüroo Soraineni erakapitali töörühma juhi Toomas Prangli sõnul olid kahel eelmisel aastal Balti riikides sõlmitud ühinemis- ja ülevõtmistehingud tingitud eelkõige seoses majanduslangusega suurettevõtetes läbiviidud sisemistest restruktureerimistest.
"Selle käigus müüdi maha põhitegevusega mitteseotud ettevõtted," lausus Prangli. "Praeguseks on need tegevused suures osas lõpule viidud ja uus olukord on omaks võetud ning nüüd ollakse julgemad ka suurematele tehingutele mõtlema."
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute sõlmimise peamine eesmärk on uutele turgudele ja turusegmentidesse laienemine. Kui möödunud aastal kaalus teise äri ülevõtmist 50 protsenti vastajatest, siis tänavu tõusis vastav näitaja 57 protsendile, selgub uuringust.
Ülevõtmistehingutega kaldutakse eelkõige omandama ettevõtte enamusosalust, kuigi võrreldes möödunud aastaga on nende ettevõtjate osakaal vähenenud 76 protsendilt 64 protsendile.
Balti ettevõtete huvisfääri laienemist näitab suurenev huvi võimalike ülevõtmiste suhtes väljaspool Balti turgu. Seetõttu kaalutakse ka endisest rohkem rahvusvaheliste või välismaiste investeerimispankade kaasamist ühinemis- ja ülevõtmistehingute tehingute nõustamisel.
