Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani tutvustas täna Brüsselis komisjoni teatist, milles esitatud meetmed aitavad suurendada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, parandada ettevõtluskeskkonda, lihtsustada eelkõige VKEde juurdepääsu turgudele ja rahastamisele ning tagada, et töötajate oskused oleksid vastavuses tööstuse vajadustega.
Samuti peaksid see taastama ettevõtjate kindlustunnet ning vähendama konkurentsivõime erinevusi liikmesriikide ja ELi piirkondade vahel.
„Me ei saa lubada, et tööstus lahkub Euroopast. Täna tegime teatavaks Euroopa kestliku tulevikutööstuse tingimused, et kaasata vajalikke investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ning taastada kindlustunne ja ettevõtlikkus,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani.
Euroopa peab tööstuse kahaneva osakaalu 21. sajandil uuesti tõusule pöörama, et tagada kestlik kasv, luua kvaliteetseid töökohti ning lahendada sotsiaalseid kitsaskohti. Viivitamatu tegutsemine peaks aitama praegust langustrendi teistpidi liikuma panna, suurendades 2020. aastaks tööstuse osakaalu SKPs praeguselt 15,6%-lt 20%-le.
Lisaks teatisele võttis komisjon täna vastu kaks aruannet konkurentsivõime kohta. Uus liikmesriikide tööstusvõimekuse tulemustabel vaatleb viit valdkonda: tööstuse tootlikkust, ekspordivõimekust, innovatsiooni ja kestlikkust, ettevõtluskeskkonda ja taristut ning finantse ja investeeringuid ( MEMO/12/760 ).
Eesti kohta tuuakse aruandes välja riigi soodne ettevõtluskeskkond, mida toetavad tugev e-valitsus ja arenenud ärikultuur. Kitsaskohtadena nimetatakse vähest innovatiivsust ja teadus- ja arendustegevuse väikest osatähtsust, mis piirab tootlikkust ja konkurentsivõimet. Ettevõtete julgustamine suuremale innovatiivsusele aitaks suurendada suure lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaalu ning parandaks ekspordivõimalusi.
Samuti leitakse aruandes, et Eestil oleks vaja ühtlustatumat tööstuspoliitikat, mis sisaldaks ka põhjalikke uuringuid ja innovatsioonistrateegiat. Probleemiks on ka Eesti suur sõltuvus taastumatutest energiaallikatest. Selles valdkonnas võiks kasuks tulla tihedam koostöö Läänemere piirkonna riikide vahel.
Teises täna vastu võetud aruandes ( MEMO/12/761 ) vaadeldakse peamisi üleilmastumise suundumusi viimase 15 aasta jooksul ning sellega kaasnevat kulu, kasu ja väljakutseid ELi ettevõtete jaoks.
