Müntide kujundus on sama nagu senistel müntidel, uus on vaid vermimisaasta. Tänavuse aastanumbriga 2-sendiseid münte vermiti Leedu Rahapajas kaheksa miljonit ja 20-sendiseid kaks miljonit, teatas Eesti Pank.
1- ja 2-sendiseid münte kasutatakse Eestis peamiselt vahetusrahana – inimesed saavad neid ostude eest tasumisel vahetusrahana tagasi, kuid kasutavad neid maksmisel vähe ja keskpanka tagasi nii väikese nimiväärtusega mündid üldiselt ei jõua. Nii toodetakse Eesti jaoks igal aastal 1- ja 2-sendiseid münte umbes kahe veoautokoorma jagu.
Seoses sellega on keskpank algatanud arutelu niinimetatud ümardamisreegli rakendamise üle. Ettepaneku järgi ei ümardataks üksiku toote või teenuse hinda, vaid ümardamisele läheks ainult sularahas tasutud ostude lõpphind kassas. Ümardataks üles- või allapoole lähima viie sendini.
Teiste riikide kogemused on keskpangale näidanud, et niimoodi hinnad kokkuvõttes ei tõuseks, kuid 1- ja 2-sendiste kasutamine väheneks märkimisväärselt. Keskpanga hinnangul tasuks lõpphinda ümardada ainult sularahas maksmisel ja kaardimakse puhul saaks ostja jätkuvalt maksta täpse hinna.
Ümardamisreeglite kehtestamisel saaks 1- ja 2-sendistega jätkuvalt maksta, kuid kassas tagasi neid ostjale enam ei antaks.
Selle aasta kevade Eurobaromeetri küsitluse järgi toetab ümardamisreegli rakendamist 71 protsenti Eesti elanikest.
Alates teisipäevast saab uusi 2- ja 20-sendiseid käibemünte soetada Omniva e-poest ja Eesti Panga muuseumipoest muuseumi lahtioleku aegadel.
