Majanduse vedas teises kvartalis kasvule hoogustunud eksport. Soodsast
väliskeskkonnast tingitud tellimuste suurenemine, samuti ettevõtete
sisesed ümberkorraldused võimaldasid suurendada ekspordimahte ligikaudu
viiendiku võrra. Ekspordiks vajaliku tooraine kasvanud sisseveo, paari
üksiktehingu ning sisseostetavate teenuste suurenemise tõttu kasvas
import ekspordist mõnevõrra kiiremini.
Sisenõudluse kasvu põhjustas varude suurenemine. Nii tarbimine kui ka
kapitali kogumahutus olid teises kvartalis endiselt languses.
Investeeringud vähenesid kõigis olulistes liikides, kuid suurima panuse
langusesse andsid hooned ja rajatised. Kiire kahanemine jätkus ka
elanike eluasemeinvesteeringute osas, mis tähendab, et eluasemeturu
mõningane stabiliseerumine on toimunud peamiselt kasutatud korterite
ostu ja müügi arvelt. Elanike paranenud tulevikulootustest annab märku
tarbimisjulguse kasv, mis ei kajastu enam ainult kindlustunde
indikaatorites. Eratarbimiskulutused on sellel aastal vähenenud
oluliselt aeglasemas tempos kui palgatulu, mis viitab säästmiskalduvuse
vähenemisele.
Kõige rohkem panustas kasvu ettevõtlussektor, kus müügitulud kasvasid
tootmiskuludest kiiremini. See põhjustas kogukasumi 38 protsendilise
suurenemise ja tootlikkusnäitajate paranemise. Tegevusalade lõikes
mõjutas SKP kasvu kõige rohkem töötlev tööstus, kus tootmine on
suurenenud 21 protsenti, mis tulenes eksporttoodangu tugevast kasvust.
Lisandväärtus suurenes kiiresti ka elektrienergia tootmises ja põlevkivi
kaevandamises, olles mõjutatud ennekõike elektrienergia ekspordist
seoses energiaturu avanemisega. Põllu- ja metsamajanduse ning
hulgikaubanduse panus osutus samuti positiivseks. Oluline mõju oli
finantssektoril, kus lisandväärtuse kasv kiirenes 11 protsendini.
Lisandväärtuse langus jätkus ehituses, transpordi- ja sidesektoris ning
hotellide-restoranide majanduses tulenevalt tööde mahu kahanemisest ja
kasumlikkuse langusest.
Suvises majandusprognoosis ootame majanduskasvu kiirenemist kolmandas
kvartalis. Majanduse tõusutrendi jätkumisele viitavad ka majanduse
kindlustunde indikaatorid, mis olid juulis ja augustis paremad kui
teises kvartalis. Lisaks ekspordi ja tööstussektori kiirele kasvule
hakkab ka sisenõudlus teisel poolaastal kosuma, tuginedes
tarbimisjulguse ning investeerimisaktiivsuse tõusule.
Andrus Säälik,
Rahandusministeeriumi
makromajanduspoliitika osakonna juhataja
