29.01.2021 Reede

Finantssektor peab üha rohkem arvestama kliimariskidega

Finantssektoris on viimastel aastatel tõusnud jõulisemalt esiplaanile kliimariskidega toimetulek ja nende juhtimine. Kliimamuutuste ebasoovitavate tagajärgede vältimiseks on seatud ambitsioonikaid eesmärke ning nende saavutamiseks vajalike kiireloomuliste sammude tegemine on hoogustunud alates 2015. aastat, mil võeti vastu Pariisi kokkulepe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kliimamuutused ja neid pärssivad algatused toovad ka Eesti pankadele ja teistele finantssektori institutsioonidele kaasa riske, kirjutab Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik. 

Füüsilised riskid on näiteks lumevaesed talved.
Füüsilised riskid on näiteks lumevaesed talved. Foto: pixabay

Olulisemad finantssektori kliimariskid võib jagada kaheks:

  • Ühelt poolt on ohuks kliimamuutustega kaasneda võivad füüsilised riskid. Need võivad avalduda ekstreemsete ilmastikusündmustena (näiteks laastavad tormid) või järkjärguliste muutustena (näiteks keskmise temperatuuri kasvuga kaasnevad lumevaesed talved või tihti aset leidvad suvised kuumalained). Viimastel kümnenditel on looduskatastroofide põhjustatud ekstreemsed majanduslikud kahjud kiiresti kasvanud. Äsja lõppenud aastal ulatusid kahjud globaalselt hinnanguliselt 150 miljardi euroni.
  • Kliimamuutuste kõrval peab finantssektor olema valmis kliimaeesmärkide saavutamise nimel tehtavateks poliitikamuutusteks ehk nn üleminekuriskideks. Eesmärk jõuda lähikümnenditel süsinikuneutraalsuseni toob kaasa uuenenud majandusmudelile üleminekuga kaasnevaid riske, mis võivad järskude poliitikamuutuste kõrval avalduda ka rohetehnoloogia kiire arenguna või tarbimiseelistuste muutumisena keskkonnasõbralikumaks.

Rohepööre pakub paljudele ettevõtetele võimalusi, kuid samal ajal võib märkimisväärse osa ettevõtete tegevus füüsiliste ja üleminekuriskide tagajärjel löögi saada. Samuti võivad kliimariskile avatumates valdkondades (näiteks põllumajandus, metsandus, põlevkivitööstus) tegutsevate majapidamiste sissetulekud ootamatult väheneda. Kui finantsinstitutsioonid ei ole kliimariske piisavalt arvesse võtnud, võib nende varade väärtus järsku ja kiiresti kahaneda. Näiteks võib suure süsinikuheitega tehnoloogiat kasutavate ettevõtete konkurentsivõime hääbuda ning nad ei pruugi suuta neid rahastanud pankadele laene tagasi maksta. Kui finantssektor hindab kliimariske adekvaatselt, toimub kliimaeesmärke arvesse võtvale majandusmudelile üleminek sujuvamalt.

Samas on kliimariskidega arvestamine ja nende hinnastamine keerulised. Kuigi on seatud konkreetsed kliimaeesmärgid, ei ole täiesti selge, kui kiiresti astutakse konkreetseid samme kliimapoliitika karmistamiseks ning millistes valdkondades ja millises ulatuses tuleb tegevust rohelisemaks muuta. Roheliste tegevuste eristamine ühtlustud klassifitseerimissüsteemi alusel on alles välja kujunemas. Samuti ei ole finantsturu osalistel head ülevaadet enamiku ettevõtete süsinikujalajäljest. Suuremad ettevõtted on hakanud keskkonnamõjuga seonduvaid andmeid ja infot vähehaaval avaldama, kuid see ei ole täielik ega ühtlustatud, mistõttu finantsturu osalistel on neid andmeid keeruline kasutada. Et kliimariske adekvaatselt juhtida, on vaja edasi arendada riskimudeleid ja stsenaariumianalüüse. Raskusi valmistab muu hulgas see, et erinevalt tavapärastest riskidest, mida hinnatakse lähiaastate vaates, avaldub kliimariskide kogumõju pikemal perioodil.

Sarnaste sõlmküsimustega maadleb ka finantssektori järelevalve. Euroopa Keskpank väljendas juba eelmisel aastal ootust, et nende järelevalve all olevad pangad arvestaksid kliimariskidega ning jälgiksid neid riske oma laenuportfellis. Euroopa Pangandusjärelevalve suunised hakkavad kehtima 2021. aastal keskel, misjärel peavad pangad hakkama ettevõttelaenude krediidiriski hindamisel arvestama keskkonnategureid ja kliimamuutuste mõju ka Eestis. Hinnata tuleks ka seda, kas laenuvõtja plaanid vastavaid riske leevendada on asjakohased. Lisaks määratleb suunis täpsemad tingimused pankadele, kes väljastavad keskkonnasäästlikke laene.

Eesti pangandussektor saab kasutada erinevaid lähenemisviise laenuportfellide keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Pangad võivad seada piirangu keskkonnakahjulike sektorite osakaalule laenuportfellis või sootuks välistada laenude väljastamise selgelt keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatele projektidele või ettevõtetele. Laenuotsuse tegemisel ja laenutingimuste seadmisel on alternatiivina võimalik võtta arvesse laenutaotluse kliimariskide hinnangut. Riske hinnates tuleb seejuures silmas pidada nii laenuprojektide keskkonnasäästlikke kui ka -kahjulikke omadusi.

Eesti Pank hindab kliimariske Eesti finantssektoris, et vajaduse korral suurendada finantssektori kui terviku vastupanuvõimet kliimariskidele. Esmase hinnangu põhjal on Eesti pangandussektori avatus kliimariskidele mõõdukas. Mäetööstuse, energia ning veonduse ja laonduse sektoris on suur osa märkimisväärse üleminekuriskiga ettevõtteid. Laenud nendesse sektoritesse moodustavad 15% pankade ettevõttelaenude portfellist. Haavatavaid ettevõtteid on ka tööstussektoris, mille vastav osakaal on 10%. Kliimariskile enam avatud sektorite varade maht Eesti kindlustussektoris on ligikaudu 9% koguvaradest.

Kokkuvõttes on praeguse hinnangu kohaselt vähetõenäoline, et kliimariskid lähiaastatel Eesti finantsstabiilsust olulisel määral mõjutavad. Samas on oodata, et finantssektor hakkab kliimariske üha enam arvesse võtma ning halveneda võib nende ettevõtete ja majapidamiste ligipääs finantsteenustele, kes on vahetumalt seotud kliimaeesmärkidega vastuolus olevate tegevusaladega, mille hulka kuuluvad näiteks osa energeetika- ja tööstussektorist.

Kliendiuritused soodushind

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!