16.05.2018 Kolmapäev

Finantsinspektsioon: Eesti finantssektor on heas seisus

Finantsinspektsiooni (FI) juhatuse liikme Andres Kurgpõldi sõnul on Eesti finantssektor head seisus, seejuures suurimad riskid on seotud Põhjamaade kinnisvaraturuga.

"Eesti finantssektor on heas seisus. Olulisim risk finantssektorile on Eestis tegutsevate pangagruppide riskid seoses Põhjamaade kinnisvaraturuga, kuid pankade piisavalt suured kapitalipuhvrid peaksid seda riski kindlasti vähendama," ütles Andres Kurgpõld pressiteate vahendusel.

Järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on finantsinspektsiooni 2017. aasta neljanda kvartali andmetel hästi kapitaliseeritud. Majanduse elavnemisega kaasnev tulude kasv ja pangandussektori piisavad kapitalipuhvrid aitavad finantssektori ettevõtteid ohustavaid riske madalal hoida.

Piisavate kapitalipuhvrite säilitamine on FI teatel oluline, arvestades ka pankade suhteliselt kiiret laenukasvu. "Kuigi majanduskeskkond on praegu soodne, on oluline, et pangad oleksid valmis võimalikuks olukorra halvenemiseks ja riskide realiseerumiseks," sõnas Kurgpõld.

Finantsinspektsioon viib kord aastas läbi tugevusanalüüse, mis arvestavad nii Põhjamaade riskide levimist Eesti finantssektorisse kui ka krediidikvaliteedi langust ja tagatiste väärtuse vähenemist. "Finantsinspektsiooni ootus on, et pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on alati piisavad, et toime tulla tugevusanalüüsis kirjeldatud stsenaariumitega, ning nad täidavad jätkuvalt kohustusi klientide ees. Kui puhvrid ei ole piisavad, peavad pangad kiire kasvu plaanid ümber vaatama," lisas Kurgpõld.

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv 2017. aasta neljandas kvartalis kiirenes, kolmanda kvartali 1,4 protsendilt 2,1 protsendini. Laenukasv viimaste aastate võrdluses on siiski madal. Selle põhjuseks on ühekordsed turuosaliste konsolideerimisgrupis toimunud ümberkorraldused kolmandas kvartalis. Nimetatud ümberkorralduste mõju elimineerides laenukasv tegelikkuses kiirenes ja küündis neljandas kvartalis 6,8 protsendini.

Grupisiseste tehingute tulemusel äriühingute laenuportfelli maht vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,6 protsendi võrra, sealhulgas vähenes mittefinantsettevõtete laenuportfelli maht 6,2 protsendi võrra. Eraisikute laenuportfelli aastakasv jäi kolmanda kvartali tasemele ja oli 6,7 protsenti. Peamiseks eraisikute laenukasvu mõjutajaks olid eluasemelaenud.

Pankade kasumlikkus püsib hea. Neljandas kvartalis suurenes pankade aastane omakapitali tootlikkus. See näitab, et pangad suudavad madalate intressimäärade keskkonnas säilitada kasumlikkust.

Endiselt püsivad Rootsi kinnisvarasektoriga seotud riskid, mille realiseerumisel võib selle mõju kanduda ka Eesti pangandusturule. Seetõttu on oluline, et pangad säilitaksid riskide realiseerumise katteks piisavad kapitalipuhvrid.

Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas, kuid vähem kui kolmandas kvartalis. 2017. aasta neljandas kvartalis lisandus hallatavatele varadele 90 miljonit eurot, kogumaht oli aasta lõpus 6,1 miljardit eurot. Kasvu taga on peamiselt nii enda fondide valitsemine kui ka allhanke korras investeeringute juhtimise teenuse osutamine välismaistele fondidele.

Fondivalitsejate puhaskasum kasvas neljandas kvartalis 6,3 miljoni euroni. 2017. aasta kokkuvõttes teenisid fondivalitsejad kasumit 19,6 miljoni euro ulatuses ehk ligi 11 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Kasvu toetas muu hulgas finantsinvesteeringutelt teenitud kasum. Kaks fondivalitsejat teenisid kahjumit.

Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2017. aasta neljandas kvartalis makseid 127,9 miljoni euro ulatuses ehk 75 protsenti rohkem kui kolmandas kvartalis.

Maksete arv ületas neljandas kvartalis miljoni piiri, kasvades kvartaliga 6 protsenti. Keskmine maksetehingu summa oli 122 eurot ehk 65 protsenti suurem kui kolmandas kvartalis. Makseasutused teenisid neljandas kvartalis 900 000 eurot kasumit.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud teenisid neljanda kvartaliga 700 000 eurot kasumit, mida on 77 protsendi võrra vähem kui kolmandas kvartalis. Kasumi langus oli tingitud madalamast kasumist kauplemisportfellilt. See näitab, et sektori tururiski tase on kõrge ning selle mõju väga volatiilne.
255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!