Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid hindasid juunis Eesti majandusolukorda Müncheni majandusuuringute instituudi (IFO) metoodika järgi 6,6 punktiga, mis on märtsikuu hinnangust 1,6 punkti võrra parem ja kõrgeim hinne alates 2007. aasta detsembrist.
Olukord on hea 44 protsendi ekspertide arvates ja rahuldav 50 protsendi ekspertide hinnangul, selgub EKI kolmapäeval avaldatud uuringust. Investeeringud pälvisid koondhinde 5,0 ja eratarbimine hinde 5,7.
IFO majanduskella näidu järgi on Eesti majandus liikunud tõusufaasist buumifaasi.
Konjunktuuriinstituudi majanduskliimaindeks, mis põhineb ekspertide antud hinnangutel Eesti jooksva olukorra ja tuleva kuue kuu arengute kohta, tõusis juunis 7,3 punktile, kerkides 2005. ja 2006. aasta kõrgemate tasemete juurde. IFO metoodika järgi koostatav indeks oli ühe punkti võrra kõrgem kui märtsis.
2010. aasta algusest saati on ekspertide hinnangul majanduse üldseisund paranenud, hinnangu madalaim tase jäi 2009. aasta teise kvartalisse.
Maailmamajanduse olukorrale andsid IFO eksperdid aprillis hinnangu 5,8 punkti.
Kõigi EKI ekspertide arvates oli Eesti majanduse üldseisund juunis parem kui aasta varem, mis andis mullusega võrreldes paranemise koondhinnanguks 9,0 punkti. 78 protsenti instituudi ekspertidest arvas, et Eesti majanduse üldolukord on kuue kuu pärast parem kui praegu ning ülejäänud 22 protsenti ootas üldolukorra püsimist samana. See andis majanduse üldolukorra paranemise hinnanguks 8,2 punkti.
Investeeringute paranemist ootas samuti 78 protsenti eksperte ja püsimist samal tasemel 22 protsenti eksperte (hinne 8,1). Eratarbimise paranemist ootas juunis 56 protsenti eksperte ja püsimist samana 44 protsenti (hinne 7,2).
Ekspertide hinnangul oli tänavu juunis olulisim Eesti majandusarengut takistav probleem Eestis eelarvedefitsiit 11,9 punktiga, sellele järgnesid rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja tööpuudus kumbki 6,6 punktiga, kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,2 punktiga ja nõudluse vähesus 5,4 punktiga.
Mullu märtsis oli olulisim probleem ekspertide hinnangul tööpuudus 7,7 punktiga, sellele järgnes nõudluse vähesus 6,6 punktiga ja kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,3 punktiga.
Vaata lisaks:
Konjunktuur nr 2 2011 (177) esitlus
