16.04.2019 Teisipäev

Eesti hakkab kasvavat metsa kajastama lõpetamata toodangu varuna

Eesti hakkab sügisest kajastama kasvavat metsa lõpetamata toodangu varuna, varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis maha raiuti, kirjutab statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa.

Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti.

Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus, mille põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Seetõttu peab Eesti 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu.

Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv. Metsa juurdekasvu ja raiemahu info saadi keskkonnaagentuurist ning hinnaandmestik Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK).

Keskkonnaagentuurist on pärit riigi- ja erametsa juurdekasvu andmestik. Statistikaamet kasutas metsa juurdekasvu andmetes ainult metsamaa andmeid. Kuigi Eestis kasvab ka mujal palju puid – näiteks parkides, kalmistutel, teeäärsetes hekkides –, ei kasutata neid juurdekasvu arvutustes.

Samuti kasutatakse ainult majandatava ehk majanduspiiranguta ja majanduspiiranguga metsa juurdekasvu. Majanduspiiranguga metsa infot kasutatakse arvutustes täismahus, kuid rangelt kaitstav mets jäetakse arvutustest välja, sest seal metsas ei majandata.

Nii juurdekasvu kui ka raiemahu andmed on olemas riigi- ja erametsa majanduspiiranguta ja -piiranguga metsa kohta.

Raiemahu andmed on saadaval nii puuliigi kui ka metsamaterjali sortimendi järgi, juurdekasvu andmed on vaid puuliigi järgi. Raiemahu põhjal arvutatakse välja vastava sortimendi osatähtsus iga puuliigi kohta. Selle abil jagatakse metsa juurdekasv sortimendi kaupa. Jaotus on tehtud raiutud puidu lõppkasutamise põhjal valitud aastal.

Juurdekasvu ja raiemahu andmed on jaotatud puuliigi järgi: mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp, hall-lepp ja teised. Metsamaterjali sortimendid on aga enam kui 18-sentimeetrise läbimõõduga palgid, kuni 18-sentimeetrise läbimõõduga peenpalgid, paberipuu, küttepuu ja jäätmed.

Jäätmed on need puutüve osad, mida metsamaterjalina ei kasutata, näiteks kännud, ladvad ja koor. Arvutustes on raiejäägid kontrollväärtus. See tagab, et puitmaterjali ja raiejäägi summa oleks võrdne kogu raiemahuga. Raiejäägi hind on null, sest seda ei müüda.

Kasvava metsa arvutustes on vaja netojuurdekasvu väärtuse arvutamiseks kasutada kännuhindasid. Need on metsamaterjali vahelaohinnad, millest on maha arvatud raiekulu ‒ nii saadakse puidu hind.

Arvutustes kasutusel olevad metsamaterjali sortimendi keskmised vahelaohinnad saadakse RMK hinnastatistikast. Eraomanike hindade andmeid ei koguta süstemaatiliselt, mistõttu ei ole see nii ulatuslik ja täpne kui riigimetsa hinnainfo. Seetõttu kasutatakse ka eraomandis metsa puhul RMK hinnaandmeid.

Kasvava metsa väärtuse leidmiseks on vaja arvutada juurdekasvu põhjal netojuurdekasv ja korrutada saadud tulemus kännuhinnaga. Arvutused tehakse iga puuliigi kohta metsamaterjali sortimendi järgi ning eraldi nii RMK kui ka teiste valdajate kohta.

Kuna kasvavat metsa hakatakse kajastama lõpetamata toodangu varuna, muutuvad rahvamajanduse arvepidamise statistikas tootmises mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste sektori toodang ning tarbimises varude muutus.

Aegrea alguses, 1995. aastal raiuti mõnel aastal Eesti metsades puid rohkem kui oli nende juurdekasv aastas. Peale selle avaldasid mõnel juhul mõju ka küttepuidu negatiivsed kännuhinnad, kuna võrreldes küttepuu väärtusega oli nende väljavedu metsast kallis. Seetõttu tuli arvutatud toodang negatiivne. Hilisematel aastatel on metsa juurdekasv ületanud raiemahtu ja arvutatud toodang on olnud positiivne.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes