TRK 1140x140 ee gif
27.07.2018 Reede

Eesti Energia teise kvartali kasum kasvas 12 protsenti 14,7 miljonini

Eesti Energia 2018. aasta teise kvartali konsolideeritud müügitulu kasvas 4,7 protsenti 185,8 miljoni euroni, ettevõtte kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes 17,1 protsenti 53 miljonile eurole, samas kontserni puhaskasum tõusis 12 protsenti 14,7 miljoni euroni.

Möödunud kvartalit iseloomustasid kasvanud hinnad energiaturgudel, ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila pressiteate vahendusel. "Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmiseks elektri turuhinnaks kujunes 2018. aasta teises kvartalis 42,1 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 37 protsenti kõrgem kui 2017. aasta samal perioodil."

"Juunis küündis keskmine elektri turuhind isegi 47,8 euroni megavatt-tunni kohta. Teise kvartali keskmine elektri hind oli praktiliselt sama, mis oli meie piirkonnas käesoleva aasta talvel, kui elektritarbimine on suurem ja hinnad üldjuhul aasta kõige kõrgemad. Viimati oli kvartali keskmine elektri turuhind Eestis kõrgem 2013. aastal ehk vahetult elektrituru täieliku avanemise järgselt," rääkis Avila.

Ta lisas, et märgatava elektri turuhinna kallinemise on põhjustanud madal hüdroreservuaaride tase Skandinaavias, aastataguse ajaga võrreldes kolmekordistunud CO2 kvoodi hind ning ka kivisöe ja gaasi hinnatõus.

"Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kolmandiku võrra kasvanud ka kütteõli turuhind, mis tähendab meile suuremat tulu põlevkiviõli müügist. Samal ajal on kasvanud ka põlevkivi kasutamise eest tasutav ressursitasu määr, kuna kütteõli turuhinna kasvades tuleb ka ressursi ehk põlevkivi eest riigile rohkem maksta. Kolmandaks kvartaliks on põlevkivi ressursitasu määr kerkinud 1,58 euroni tonni kohta. Teisisõnu on ressursitasu tagasi täpselt samal tasemel, mis see oli enne 2016. aasta valitsuse otsust, millega riik otsustas põlevkivi ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga siduda," rääkis Avila.

Suuremahulisemate plaaniliste hoolduste tõttu langes 2018. aasta teises kvartalis aastavõrdluses nii elektri kui ka põlevkiviõli toodang. Elektrit tootis Eesti Energia 2 teravatt-tundi ehk 17 protsenti vähem kui eelmine aasta samal ajal. Sellele vaatamata on Eesti endiselt üks väheseid elektrit eksportivaid riike regioonis. "Teeme kõik suuremad hooldused enda elektrijaamades suve jooksul ära, et olla valmis täiskoormusel tootma sügisel ja talvel, kui elektri tarbimine on kõige suurem," rääkis Avila.

Põlevkiviõli toodang langes 15 protsenti ja ulatus 90 000 tonnini. Valdav osa põlevkiviõlist eksporditakse Eestist välja.

Viimase aja suurematest investeeringutest lõppes Eesti elektrijaama kaheksanda ploki ümberehitus, mille tulemusena on võimalik toota rohkem elektrit õlitootmise kõrvalsaadusest põlevkivigaasist. "Selle ümberehituse tulemusena väärindame põlevkivi senisest efektiivsemalt, väheneb ka elektritootmise keskkonnamõju ja suureneb tootmise paindlikkus, mis on muutlike hindadega elektriturul äärmiselt vajalik," lausus Avila.

Auvere elektrijaamas oli juunikuus vastuvõtueelne planeeritud hoolduspaus ning elektrijaam käivitati uuesti juulis. "8. juuli öösel toimus ka edukas lühiskatse koostöös Eleringiga ning nüüdseks on läbitud kõik katsetused, mis on elektrijaama ehitajalt vastuvõtmiseks vajalikud. Loodetavasti saame elektrijaama käesoleva kvartali jooksul General Electricult vastu võtta," sõnas Andri Avila. 2018. aasta teise kvartali lõpu seisuga on Eesti Energia Auvere elektrijaama investeerinud 581 miljonit eurot.

Käesoleva aasta aprilli, mai ja juuniga ehitas Eesti Energia kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte Elektrilevi 417 kilomeetrit uut ja ilmastikukindlat elektriliini ning rajas 72 uut alajaama. Kokku investeeriti elektri jaotusvõrku kvartalis 18 miljonit eurot. Mahukate investeeringute tulemusena on praeguseks 65 protsenti Elektrilevi võrgust ilmastikukindel.

Andri Avila sõnul tehakse finantsturul praegu käesoleva aasta lõppu ja uue aasta algusesse elektri ostu-müügi-tehinguid hinnatasemel 55 eurot megavatt-tunni kohta. "Nii kõrgeid kvartali keskmisi elektri turuhindasid pole meil veel olnud. Samas on tegemist sellise hinnaga, mida turg hetkel arvab saabuvat. Tegelikkus võib kujuneda ka teistsuguseks, kui näiteks Skandinaavias tuleb vihmane sügis ja seejärel pehme talv. Sellisel juhul me tõenäoliselt selliseid hindasid realiseerumas ei näe," ütles Avila.

Eesti Energia ärisegmentide müügitulud teises kvartalis valdavalt kasvasid, mis tulenes peamiselt kõrgematest elektri- ja kütteõli turuhindadest. Võrguteenuse segmendi tulemusi mõjutab aastases võrdluses jätkuvalt 2017. aasta teises pooles rakendunud võrguteenuse tariifi langus. Kontserni EBITDA kahanes võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga madalamate võrguteenuse tariifide, madalama elektri tootmismahu ja väiksemate General Electricult saadavate leppetrahvide tõttu, teatas Eesti Energia.

Eesti Energia müügitulu elektrienergia müügist kasvas aasta võrdluses 8,8 protsendi võrra 89 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind oli teises kvartalis 43,3 eurot megavatt-tunni kohta, kasvades aastaga 16,7 protsenti.

Nord Pool Eesti keskmine kvartaalne elektrihind ulatuses tasemeni 42,1 eurot megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim kvartaalne elektrihind 2013. aastast saati. Eesti Energia elektrienergia müügimaht aga kahanes aastases võrdluses 9,7 protsenti tasemele 2,1 teravatt-tundi. Müügi- ja toodangumahud kahanesid tulenevalt suhteliselt mahukatest elektrijaamade plaanilistest hooldustöödest, mis olid kavandatud just teise kvartalisse.

Elektri segmendi EBITDA oli 17,6 miljonit eurot, kahanedes 22,8 protsenti. Kõrgemate elektrienergia turuhindade mõju nullis pea täielikult kõrgem CO2 heitmekvootide kulu. Lisaks oli aastases võrdluses negatiivne mõju kasumile ka väiksematel toodangu- ja müügimahtudel.

Eesti Energia müügitulud võrguteenusest olid 54,3 miljonit eurot, kahanedes aastaga 7,3 protsenti. Võrguteenuse müügimaht oli praktiliselt muutumatu tasemel 1,5 teravatt-tundi, kasvades 0,6 protsenti. Võrguteenuse keskmine müügihind kahanes 7,8 protsenti 35,2 eurole megavatt-tunni eest tulenevalt võrguteenuse tariifi langetamisest 2017. aasta teises pooles. Võrgutariifi langus kajastub aastases võrdluses kontserni finantstulemustes veel ka 2018. aasta neljandas kvartalis. Võrguteenuse segmendi EBITDA oli 26,3 miljonit eurot, kahanedes 13 protsenti.

Kontserni müügitulud vedelkütuste müügist olid 26,9 miljonit eurot, kasvades 9,9 protsenti aasta võrdluses. Vedelkütuste segmendi tulemust toetasid kasvanud naftahinnad, kuigi riskimaanduspositsioonid vähendasid turuhindade muutuse mõju kontserni finantstulemustele. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli teises kvartalis 266 eurot tonni eest, kasvades aastaga 13,4 protsenti. Vedelkütuste müügimaht oli 101 000 tonni, langedes 3,1 protsenti. Vedelkütuste EBITDA kasvas aasta baasil 1,9 protsenti ning moodustas 6,9 miljonit eurot.

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA moodustas 2018. aasta teises kvartalis 2,2 miljonit eurot, võrreldes 4,1 miljoni euroga möödunud aasta samal perioodil. Teenitud kasumi languse taga on peamiselt väiksemad Auvere elektrijaamaga seoses saadud leppetrahvid.

Kontserni investeeringud ulatusid teises kvartalis 47,3 miljoni euroni, võrreldes aastatagusega suurenesid investeeringud 16 miljoni eurot ehk 51,2 protsenti. Investeeringud kasvasid peamiselt Auvere projekti ja elektrijaamade ning kaevanduste baasinvesteeringute tõttu. Auvere elektrijaam on tänaseks läbinud kõik tehnilised katsetused ning jaama vastuvõtmine peaks toimuma 2018. aasta kolmandas kvartalis.

2018. aasta mais allkirjastas Eesti Energia lepingu 100 protsenti Nelja Energia aktsiate omandamiseks. Nelja Energia on Balti riikides tegutsev taastuvenergia ettevõte. Aktsiate eest makstav summa on 289 miljonit eurot. Lisaks võtab kontsern üle 204 miljoni euro ulatuses Nelja Energia netovõla. Tehingu lõpule viimiseks on vaja veel konkurentsiametite heakskiite.

Eesti Energia likviidsuspositsioon on jätkuvalt tugeval tasemel. Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid juuni lõpu seisuga 317,9 miljonit eurot. Täiendavalt on kontsernil võimalik kasutusse võtta 450 miljoni euro mahus laenulepinguid. Lisaks varem sõlmitud 150 miljoni euro mahus likviidsuslaenulepingutele sõlmis kontsern juunis laenulepingud summas veel 300 miljonit eurot, et luua täiendav likviidsuspuhver arvestades Nelja Energia omandamist ja lähenevat võlakirja tagasimakset.

Kontserni netovõla summa oli teise kvartali lõpu seisuga 567 miljonit eurot. Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli juuni lõpus 2,3 korda. Eesti Energia krediidireitingud on BBB (creditwatch negatiive) Standard & Poor'silt ja Baa3 (stabiilne) Moody'selt.

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2018. aasta müügitulu võrreldes 2017. aastaga kasvama, see tähendab vähemalt 5-protsendilist kasvu. Ka investeeringutele prognoositakse 2017. aastaga võrreldes kasvu, see tähendab vähemalt 5-protsendilist kasvu. Samas EBITDA-le ootab ettevõte langust, ehk vähemalt 5-protsendilist langust. Kui 2017. aasta EBITDA-st maha arvata Jordaania projekti osaluse müügi ühekordne mõju ehk 9,2 miljonit eurot, peaks 2018. aasta EBITDA jääma prognoosi kohaselt 2017.aastaga samale tasemele. Väljavaade ei sisalda mõjusid Nelja Energia omandamisest.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid, sealhulgas nii finantstehingud kui ka fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud, olid juuni lõpu seisuga 2018. aasta kolmandaks-neljandaks kvartaliks 2,7 teravatt-tundi, keskmise hinnaga 41,5 eurot megavatt-tunni kohta ja 2019. aastaks 1,7 teravatt-tundi, keskmise hinnaga 37,5 eurot megavatt-tunni kohta. Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2018. aasta kolmandaks-neljandaks kvartaliks 148 500 tonni, keskmise hinnaga 256,2 eurot tonni kohta ja 2019. aastaks 272 300 tonni, keskmise hinnaga 272,2 eurot tonni kohta.

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2018.aastaks oli juuni lõpu seisuga 11,7 miljonit tonni, keskmise hinnaga 8,3 eurot tonni kohta. 2019. aastaks on positsioon 1,2 miljonit tonni, keskmise hinnaga 12 eurot tonni kohta.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes