Rahandusminister Martin Helme sõnul peab rahapesuvastane võitlus pankades olema senisest targem ja läbimõeldum, et selle käigus ei saaks pihta ausad ettevõtted ning Eesti ei kaotaks uusi investeeringuid.
Rahapesu tõkestamine on jätkuvalt üks meie prioriteetidest, aga praegu kipume selles vahepeal jõudma teise äärmusesse, mis on hakanud kohati takistama normaalset ärikeskkonda. Meil ei ole vaja mitte täiendavat bürokraatiat, vaid targemat riskide juhtimist. Eestil e-riigina on kindlasti potentsiaal need targemad lahendused ka luua,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

Rahandusminister lisas, et reeglid, mida pangad praegu rahapesuvastases võitluses rakendavad, on kohati karmimad, kui seadus otseselt ette näeb, ning et on mitmeid näited, kuidas Eestisse on jäänud tulemata mitu suurt investeeringut, kuna ükski pank ei taha riskida konto avamisega.

Tänasel kohtumisel tõdesime ühiselt pankadega, et on vaja selgemaid ja lihtsamaid reegleid nii pankadele kui ka nende klientidele, mida rahapesuvastases võitluses jälgida,“ ütles Helme. „Selles on olulisel kohal ka parem infovahetus nii pankade kui ka järelevalveasutuste vahel ja sel teemal lahenduste otsimine käib.“

Helme lisas, et oma roll on siin kindlasti ka töötajate koolitamisel, riskide hindamise süsteemide täiustamisel, nii et normaalne arveldus- ja äritegevus ei saaks pihta. Ta ütles, et riik saab siin abiks olla tegelike kasusaajate registri parendamisel ja detsembris valitsuse heakskiidu saanud rahapesu tõkestamise seaduseelnõu seda ka ette näeb.

Rahandusminister Martin Helme eestvedamisel kohtusid rahandusministeeriumis IT- ja väliskaubandusminister, Eesti Pangaliidu, pankade, finantsinspektsiooni, Eesti Panga, FinanceEstonia, konkurentsiameti ja õiguskantsleri büroo esindajad.

Eesti pangandussektori varad kasvasid tänavu esimeses kvartalis 40 protsendi võrra 36 miljardi euroni, varade mahtu kasvatas ennekõike see, et aasta alguses võttis Eestis registreeritud Luminor Bank AS üle Luminori Läti ja Leedu varad ja kohustused. 

Riigi poolt ettevalmistamisel olev eelnõu kohustaks panku teostama rahapesu ja terrorismi tõkestamise eesmärgil suuremat järelevalvet klientide järele, muuhulgas säilitama pikaaegselt riiklikult oluliste isikute ja nende lähedaste andmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahvusvaheline suurpank Deutsche Bank on lõpetanud lisaks Lätile ka Eesti pankadele korrespondentpanga teenuse pakkumise, mistõttu on ettevõte lõpetanud ka Eesti pankadele dollarimaksete vahendamise. "Deutsche Banki poliitika Eesti ja Läti osas ei erine," ütles Versobank AS-i juhatuse liige Margus Normak BNS-ile. Tema sõnul kuigi suur teenusepakkuja on kadunud pakub Versobank dollarimakseid teiste korrespondentpankade kaudu edasi.

Teisipäev, 22 November 2016 10:42

Milleks on pankadele vaja kapitalipuhvreid

2007.–2008. aasta üleilmse finantskriisi üks õppetunde oli, et pankade tugev kapitaliseeritus aitab pehmendada kriisi mõju finantssüsteemi toimimisele ja ka kogu majandusele, kirjutab Eesti Panga blogis panga ökonomist Jana Kask.