Eestis mullu tehtud ostutehingutest sooritati 48 protsenti sularahaga, selgub reedel avaldatud Euroopa Keskpanga (ECB) uuringust.

Euroala majandus on tõusutsüklis ja lähiajal jääb suhteliselt kiire kasv püsima. Majanduskasv on laiapõhjaline nii tegevusalade kui ka riikide lõikes. Sel aastal on see ületanud ootusi kõikides Balti riikides. Nii sel kui ka järgmisel aastal kasvavad Balti riikide majandused üle oma potentsiaalse kasvu, kuid 2019. aastal peaks see majanduse tõusutsükli taandumise tõttu aeglustuma. Tugev majanduskasv Euroopas tähendab Eestile paremaid ekspordivõimalusi. Ka USA majanduskasv peaks järgmisel aastal jätkuma mõõduka tempoga. Tärkavate turgude majandused on stabiliseerunud ja need annavad suurema panuse maailma majanduskasvu.

Maailma majanduskasvu väljavaade püsib järgmisel aastal hea

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (ECB) baasintressidega. ECB nõukogu jättis 26. oktoobril toimunud istungil muutmata intressimäärad. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jäi ajalooliselt madalaimale tasemele -0,4 protsendil. Samuti jättis ECB põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 0 protsendile. Laenamise püsivõimaluse intressimäära jättis ECB 0,25 protsendile. Samas otsustas keskpank vähendada järgmisest aastast võlakirjade kokkuostuprogrammi.

Euroopa Keskpanga (ECB) jaoks on varaostuprogrammi vähendamine nullini väike probleem, tulenevalt varade suurenemisest ja pühendumusest madalatele intressimääradele, ütles Eesti Panga juht Ardo Hansson Reutersile.