Erilise tähelepanu all oli vajadus tuua selgemalt esile seosed
hädaolukordadeks valmistumisel ja elutähtsate teenuste toimepidevuse
tagamisel.
„Hädaolukorra seadus on kehtinud kaks ja pool aastat. Praegu on õige aeg
vaadata üle, millised kitsaskohad on seaduse ellurakendamisel välja
tulnud ja mida oleks vaja täiendada, et süsteemi korrastada,“ ütles
hädaolukorra seaduse analüüsi koostaja Tuuli Räim, siseministeeriumi
pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik.
Hädaolukorra seaduse ümarlauas osalejad leidsid üksmeelselt, et tehtud
analüüs on äärmiselt vajalik, kuna see näitas ära praeguse seaduse
kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Elutähtsate teenuste hulka
kuuluvad näiteks tervishoiuasutuste teenused, pankade teenused,
energiatarnega seotud küsimused jm, mis peavad olema inimestele tagatud
ka hädaolukorras. „Kuidas need teenused inimestele kindlustatakse, ongi
praeguse seaduse ja võimalike muudatusettepanekute ühene eesmärk,“
kinnitab siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
osakonnajuhataja Priit Laaniste vajadust kehtivat seadust jätkuvalt
täiendada.
Ümarlauas analüüsiti ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste
esindajatega ka vajadusi, mida praegune seadus ei kata. Võimalike
muudatusettepanekute osas arutati seadusesse erinevate põhimõistete
lisamist, elutähtsate teenuste korraldajate ja osutajate ülesannete
täpsustamist. Samuti arutati, milline on kriisikomisjoni roll
hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning kuidas
tõhustada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid tegevusi.
Siseministeerium tutvustab hädaolukorra seaduse analüüsi tulemusi
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni istungil 30. novembril 2011. Pärast
komisjonilt heakskiidu saamist on analüüs avalik kõigile huvilistele.
Siseministeerium
