gif Company 930x140 ee

 

30.05.2018 Kolmapäev

Elektrituruseadus läbis riigikogus teise lugemise

Riigikogus läbisid teise lugemise elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt toimub tulevikus taastuvenergia ostmine turupõhiselt vähempakkumise teel, samuti käivitub statistikakaubandus.

Lisaks taastuvenergiatoetustele ja statistikakaubanduse võimaldamisele sätestab eelnõu muu hulgas elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriumide leevendamise.

Muudatused loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni 6 kilomeetri pikkune otseliin, mis soodustab investeeringuid energiamahukatesse tootmistesse. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule.

Otseliini abil elektri tarbimine võib olla majanduslikult soodsam kui kehtiv võrguteenuse hind. Juhul kui kõik tehnilisi eelduseid omavad suurtarbijad kasutaksid loodavat võimalust, ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla 1 protsendi.

Eelnõuga sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused. See tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse.

Seaduses puuduvad seni detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude – näiteks trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused, annetused – võrguteenuse hinda lülitamise keeld.

Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus. Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seotud tegevusi.

Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias. Seletuskirjas märgitakse, et olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97 protsenti. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni 1 protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust.

Muudatusel on tõenäoliselt mõju võrguteenuse hinnale, kuid see mõju on marginaalne ehk vähem kui 1 protsent. Loobutakse mitmest tegevusloa nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid umbes 50 000 eurot aastas.

Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100-kilovatise kuni 200-kilovatise nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Eelnõu läheb kolmandale lugemisele eeldatavasti 6. juunil.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes