Võlgade sissenõudmiseks on võlausaldajal ka kohtuvälised võimalused. Kõige levinum kohtuväline võlgade sissenõudmise menetlus on inkassomenetlus, mille kohta puudub Eestis konkreetne õiguslik regulatsioon. Sellele vaatamata ei toimu inkassomenetlus õigustühjas ruumis, kirjutavad advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär spetsialistid Holger Tilk ja Vesse Võhma artiklis “Võlgade sissenõudmine – inkassomenetlus”. Inkassoteenuse osutaja peab eelkõige järgima isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS), võlaõigusseaduse (VÕS) ning karistusseadustiku regulatsiooni (KaRS).

20. oktoobril võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse. Kuna muudatusi on palju, oleme need jaganud mitmesse ossa. Kirjutises “Tulumaks aastal 2011” peatub AS Deloitte Advisory juhtiv maksukonsultant Ivo Vanasaun olulisematel muudatustel Eesti äriühingute ja muude juriidiliste isikute maksustamisel. Näiteks muutub uuest aastast seotud isikute määratlus. TuMS-i § 8 muudetud teksti kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Uus definitsioon on senisest oluliselt laiem ning tekib rohkem olukordi, kus tehingu puhul tuleb jälgida ka siirdehindade maksustamise ja dokumenteerimise reegleid.

Audiitorbüroo Baker Tilly Baltics partnerina teab vandeaudiitor Kaido Vetevoog, et audiitorbüroodel on tavaliselt välja kujunenud, millist infot nad aastaaruande auditiks vajavad. Tipphooajal on audiitorite aeg piiratud, mistõttu on oluline, et kõik auditiprojektid kulgeksid nagu õlitatult. Audit kui tegevus eeldab piisava tõendusmaterjali kogumist järelduste ja kokkuvõtete tegemiseks. Artiklis “Valmistuge audiitoriga kohtuma” on toodud nimekiri, mis võimaldab auditeeritaval saada ülevaadet, mida ja kuidas audiitorid vaatavad ning millist infot nad aastaaruande auditiks vajavad. Nimekiri võib erineda tulenevalt kliendi tegevusala eripärast ja kasutatava raamatupidamistarkvara võimalustest.

Samuti leiavad ajakirja detsembrinumbri lugejad meie kauaaegse autori, TÜ emeriitprofessori Heino Siiguri kirjutatud artikli “Töö- ja puhkeaeg”, kus selgitatakse, mida tuleb pidada töö- ja mida puhkeajaks. Tööpäevaks loetakse näiteks töötamist täistööaja (olgu tavaline või lühendatud) jooksul, kui tööaeg kõikidel tööpäevadel algab ja lõpeb kindlal kellaajal. Kui töötamise algus ja lõpp kindlaksmääratud pikemas ajavahemikus korrapäraselt muutub, on tegemist vahetustega tööga. Nt kahe või kolme vahetusega töö algab ja lõpeb igal nädalal eri ajal kahe- või kolmenädalase ajavahemiku jooksul.

Enamik Euroopa riike on mõistnud, et mida kiiremini ja soodsamalt saab äriühingu asutada, seda paremini saavad ettevõtlikud inimesed oma äriideid ellu viia ning seda suurem on üldine majanduslik aktiivsus. Eestis ei ole ettevõtete asutamise kiiruse poolest enam kuigi palju arenemisruumi: möödunud aasta lõpus püstitati e-äriregistri ettevõtjaportaali abiga kõige kiiremini internetis asutatud ettevõtte maailmarekord. Nüüd on aga panustatud sellesse, et osaühingu asutamine ei nõuaks nii suurt rahakulu. Äriseadustiku muudatused, millest kirjutab Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus artiklis “Uuest aastast on osaühingu asutamine soodsam”, ongi mõeldud selle eesmärgi saavatamiseks.