14.05.2013 Teisipäev

Üldkoosolek korteriühistus

Tatjana KalinTatjana Kalin,
jurist, PhD,
Euroakadeemia dotsent

Tänapäeval annab just korteriomanike loodud korteriühistu korterelamu haldamise vormina võimaluse tõhusalt majandada ehitiste ja maatüki mõttelisi osi ning esindada ühistu liikmete üldisi huve. Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et ühistul puudub seaduslik õigus sekkuda korteriomanike asjaõiguslikesse suhetesse, mis kuuluvad nende ainupädevusse haldamisobjekti üle täieliku juriidilise valduse teostamises, see tähendab korteriomandi reaalosade ja mõtteliste osade kasutamise ja käsutamise küsimustesse.

Korteriühistul kui juriidilisel isikul, mittetulundusühingul, on teatud struktuur ja korraldus, mida esindab:

  • üldkoosolek;
  • juhatus;
  • revisjonikomisjon.

Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi – MTÜS) § 18 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek (edaspidi – üldkoosolek). Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga (vastavalt MTÜS) juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse antud.

Üldkoosolekul teostavad ühistu liikmed oma õigusi ühistu tegevuse juhtimises, otsustades järgmisi küsimusi (MTÜS § 19):

  • põhikirja muutmine;
  • mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
  • juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine ning nende tegevuse hinnang;
  • möödunud aasta majandusaasta aruande, bilansi ja  järgmise aasta majandustegevuse aastakava kinnitamine;
  • elamu renoveerimis-, ehitus- või remonditöödeks pangast laenu võtmise otsustamine;
  • elamu kodukorra vastuvõtmine;
  • osamaksu suurendamine või vähendamine;
  • küsimuste otsustamine ühistu liikmetelt võlgade sissenõudmises;
  • muude küsimuste otsustamine, mis on seotud ühistu majandustegevuse ja juhtimisega.

Määratledes küsimusi, milliseid korteriühistul ei ole õigus ühistu liikmete üldkoosolekule esitada, tuleb esile tuua järgmist:

  • korteriomandi mõtteliste osade käsutamise või kasutamise kohta (näiteks, pööninguruumide müük, hüpoteegi seadmine, rendile andmine);
  • parkla või muude elamu juurdeehitiste või pealisehituste korraldamise ja ehitamise kohta;
  • korteriomandite sihtotstarbe muutmise kohta;
  • oma kohustusi rikkunud korteriomaniku korteriomandi sundvõõrandamise nõudes.

Nende küsimuste otsustamine kuulub korteriomanike pädevusse, järelikult üldkoosoleku kokkukutsumise protseduuri ja otsuste vastuvõtmist reguleeritakse korteriomandiseaduse ja asjaõigusseaduse alusel.

Seega, üldkoosolekule arutamiseks ja otsustamiseks küsimuste esitamisel tuleb täpselt kindlaks määrata, kelle pädevusse need kuuluvad – korteriomanike või ühistu liikmete pädevusse, sest selle põhimõtte rikkumine toob kaasa nende kehtetuks tunnistamise kohtu korras.


Lähemalt saab nii korteriühistu üldkoosolekust kui ka korterelamute haldamise vormidest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised mainumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine.