14.02.2012 Teisipäev

Kinnisvaratehingute käibemaksuga maksustamine

Kinnisvaratehingute käibemaksuga maksustamineAin Ulmre
Põhja maksu- ja tollikeskuse maksude osakonna konsultant

Kinnisvaratehingute maksustamine on keerulisemaid valdkondi käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) – osa tehinguid on maksuvabad ja osa käibemaksuga maksustatud, mõnd maksuvaba tehingut saab siiski vabatahtlikult maksustada ja mõnd tehingut mitte, lisaks veel üleminekusätted ja erikorrad (riigisisene pöördmaksustamine teatud tehingute puhul).

Anname ülevaate kõigi kinnisvaraga seotud tehingute käibemaksuga maksustamisest koos selgitavate näidetega.

Kinnisasjadega seotud mõisted

Enne kinnisvaratehingute maksustamise reeglite selgitamist tuleb üle vaadata kinnisasjadega seotud mõisted, mida peab lisaks KMS-ile otsima lausa kuuest seadusest.

Kõigepealt muidugi kinnisasja enda määratluse, mille leiab KMS-i § 2 lõike 3 punktist 1. Selle kohaselt on kinnisasjaks käibemaksuseaduse mõistes:

  1. kinnisasi tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses;
  2. hoonestusõigus ja tehnovõrk või -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses;
  3. ehitis kui vallasasi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses;
  4. korteriomand ning korterihoonestusõigus korteriomandiseaduse tähenduses.

Kinnisasjadega seotud müügitehingute õigeks maksustamiseks tuleb teada ka seda, mis on ehitis ehitusseaduse tähenduses ja krunt planeerimisseaduse tähenduses.


Ain Ulmre
Põhja maksu- ja tollikeskuse maksude osakonna konsultant


Artikli täisversiooni koos käibedeklaratsiooni täitmise näidetega saate lugeda peagi ilmuvas majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr1 (136) 2012