09.04.2013 Teisipäev

Kas maksuhaldur võib dividendi kvalifitseerida ümber palgaks või juhatuse liikme tasuks?

Rait KaarmaRait Kaarma,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN

Kuna dividendidelt tuleb maksta vähem makse kui palgatulult, siis on loomulik, et mitmed ettevõtjad, kes sisuliselt teevad oma äriühingus tööd või täidavad juhatuse liikme kohustusi, eelistavad palga või juhatuse liikme tasule endale dividende välja maksta. Teadaolevalt muudab palgatulu ja juhatuse liikme tasu maksmise kalliks nimetatud väljamaksetelt sotsiaalmaksu tasumise kohustus.

Mis on dividendi ja palga või juhatuse liikme tasu erineva maksustamise põhjus?

Dividenditulu peetakse eelkõige kapitalituluks ehk passiivseks tuluks. TuMS-i § 18 lg 2 kohaselt on dividend väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Palgatulu ja juhatuse liikme tasu loetakse aktiivseks tuluks, mida makstakse isikule palgana tehtud töö või juhatuse liikmele ametiülesannete täitmise eest. Eeltoodu tõttu erineb ka sissetulekute maksustamine – passiivset tulu ehk dividenditulu maksustatakse ainult tulumaksuga ja aktiivset tulu (ehk tulu töö tegemisest või teenuse osutamisest) nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga (palga puhul lisandub veel töötuskindlustusmakse). Lisaks, kuna  äriühingu kasumit (dividendi) loetakse Eestis äriühingu enda maksuks, siis erinevalt juhatuse liikmetest ja töötajatest ei vaja äriühing sotsiaalmaksu arvel rahastatavaid sotsiaalkindlustushüvesid (pensionit ja ravikindlustust), mistõttu ei ole ka põhjendatud dividendi sotsiaalmaksuga makstustamine.

Kas äriühingu osanikust juhatuse liikmel või töötajal on õigus lähtuda endale äriühingust väljamaksete valiku tegemisel maksunduslikest kaalutlustest?

Iseenesest ei ole äriühingu omanikel maksundusliku kaalutlustega arvestamine taunitav. Näiteks on Riigikohtu halduskolleegium 17.06.2009 otsuses nr 3-3-1-23-09 rõhutanud järgmist: “Maksukohustuslasel peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. Maksukohustuslane võib teha valikuid, mis on ajendatud maksukulude kokkuhoiu kavatsusest. Puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja järgitakse maksuseadusi.” Seega võivad Riigikohtu tunnustatud põhimõtte kohaselt äriühingu osanikud endale äriühingust väljamakse liikide vahel valides teha otsuseid, mille puhul on muuhulgas arvestatud maksunduslike kaalutlustega. Antud juhul seisneb küsimus selles, kas  dividendi väljamakse eelistamise näol on tegemist seadusliku maksuplaneerimisega?


Lähemalt saab dividendide ümberkvalifitseerimisest ja ka dividendide maksustamisest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised aprillinumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine