Esmakordselt ilmusid niisugused sõnumid 2015. aasta kevade lõpus, kui üks nõustamisteenuseid osutav Eesti ettevõte teatas, et ainuüksi 2015. aasta mais kasutasid nende teenuseid äri Eestist ärakolimiseks ligi poolsada ettevõtet. Ärakolimise all mõtleme seega eestlaste ettevõtete asutamist Lätis.
Eestist viimasel ajal Lätti suundunud ettevõtete täpset arvu on raske nimetada. Räägitakse 500‒1500 ettevõttest, mida ei ole üldse vähe. Hinnangut anda on keeruline seetõttu, et kui ettevõte on asutatud Lätis, siis selle Eesti päritolu jälgida hästi ei saa.
Äri migratsiooni üheks põhjuseks nimetavad ettevõtjad seda, et viimasel ajal liigub Eesti valitsus maksustamise küsimustes ettevõtluse huvidele vastupidises suunas. Muu hulgas tingis huvi suurenemise Läti vastu 2014. aasta lõpus Eestis vastuvõetud nn 1000 euro tehingute seadus, millega Eesti ettevõtjaid kohustati maksu- ja tolliametile deklareerima iga 1000 eurot ületavat tehingut. Samal ajal rakendatakse Lätis alates 2010. aastast mikroettevõtetele soodusmaksumäära. Samuti kasutavad Eesti ettevõtjad Läti äriühinguid sageli sotsiaalmaksu vähendamise eesmärgil, et osutada Läti kaudu Eestis juhtimis-, konsultatsiooni- ja muid teenuseid.
Artiklis analüüsime Läti ja Eesti äritegevusega seonduvaid maksuaspekte ning püüame mõista, kas tõepoolest on olulisi põhjusi äritegevuse liikumiseks Eestist Lätti.
Eesti ja Läti maksukoormuse võrdlust ja maksustamise põhimõtete analüüsi saate lugeda äsja ilmunud ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 3, 2016. Kui te pole veel jõudnud ajakirja tellida, saate seda teha eriti headel tingimustel – kuni 27. maini on pakett "Raamatupidamisuudised" 20% allahindlusega! Vaata täpsemalt www.rup.ee/tellimine
