12.04.2018 Neljapäev

Kallinev raha muudab keskkonda

Peeter Koppel, privaatpanganduse strateeg
Peeter Koppel, privaatpanganduse strateeg SEB
Ilmselt pole paljude jaoks suur üllatus, et viimased kümme aastat pole maailma majanduses olnud tavapärased. Kõigepealt selgus, et eeldus, et ühe varaklassi – kinnisvara – hind saab ainult ülespoole liikuda, ning selle eelduse lõputu võimendamine loob eeltingimused eepiliste proportsioonidega süsteemseks kriisiks, mida oli vaja lahendama hakata ülimadalate intressimäärade ja rahatrükiga (USA).

Euro päästsid ülimadalad intressimäärad ja rahatrükk

Sama kriisi sõiduvees selgus ka, et euroopalik heaoluühiskonna mudel on miski, mis ei kannata hästi ühisvaluutat, sest seda kasutavad selgelt erineva tootlikkusega riigid ja vajalikke fiskaalseid ülekandemehhanisme ei eksisteeri. See tähendas aga seda, et mitu riiki avastas, et maksejõuetus läheneb harjumatult tugevas valuutas võetud kohustustele ebameeldiva kiirusega. Ka see nõudis olukorra stabiliseerimist ülimadalate (negatiivsete!) suunavate intressimäärade ja rahatrükiga. Ei tasu unustada, et Euroopa puhul näis viimati nimetatud abinõu olevat esialgu välistatud, kuid kui valik on euro, euroala ja miks ka mitte tsivilisatsiooni säilimise ja „muude” lahenduste vahel, leitakse ka võimalused teha seda, mis mingi hetkeni tundub juriidiliste ja institutsionaalsete realiteetide valguses võimatu.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste peagi ilmuvast värskest numbrist.

Kui Te pole veel jõudnud Raamatupidamisuudiseid selleks aastaks tellida, siis praegu on selleks just õige aeg: kevadine sooduskampaania kestab 18. aprillini.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes