Muudatused alates 1. jaanuarist

1. jaanuarist 2014 muudeti vandetõlgi maksukäsitlust. Nüüd saab vandetõlk ise valida, millises vormis ta tahab oma tööd teha. Kui 2013. aastal käsitati kohustuslikus korras ettevõtlusena nii notari, kohtutäituri kui ka vandetõlgi ametitegevust, siis 1. jaanuarist käsitletakse KMS-i § 2 lg 2 kohaselt ettevõtlusena ainult notari ja kohtutäituri ametitegevust ning vandetõlk arvati sealt välja. Seega vandetõlk võib alates 2014 oma teenuseid osutada ka edaspidi füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid samas võib ta oma teenuseid osutada kas töölepingu või teenuse lepingu alusel või tegutseda äriühingu kaudu.

Muudatused alates 1. märtsist

Suur hulk KMS-i muudatusi jõustusid 1. märtsil. Osa neist on ainult redaktsioonilised ja seetõttu ei ole otstarbekas neid põhjalikult käsitleda, sest näiteks osal juhtudel asendati sõna «ühendus» sõnaga «liit» või sõna «ühenduseväline » asendati sõnaga «liiduväline» vastavas käändes ning kogu sisu jäi endiseks.

KMS-i § 15 lg 3 käsitleb 0 % määraga kaupade tehinguid ning KMS-i § 15 lg 3 p 9 uus sõnastus täpsustab, et 0 % määra kohaldamiseks
ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ja võõrandatav liidu kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev liidu kaup tuleb eksportida vahetult vabatsoonist või vabalaost kahe kuu jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest arvates.

KMS-i § 17 käsitleb maksuvaba kauba importi. Kui varem kehtis väärtuseline ja koguseline piirmäär üksnes alkoholile ja tubakatoodetele, siis nüüd lisatakse füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud teele ja kohvile ka koguseline piirmäär. Seega KMS-i § 17 lg 1 p 10 kohaselt on tee ja kohvi väärtuselise piirmäära 45 eurot juures ka koguseliseks piiranguks kohvi ja tee puhul 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti ja 100 grammi teed või 40 grammi tee-ekstrakti ühe saadetise kohta.

KMS-i § 17 lg 1 p 3 muudetud sõnastuse kohaselt käsitletakse maksuvaba impordina Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavaid rahatähti ja münte, mis tähendab, et käibel mitteolevad rahatähed ja mündid on kas maksustatav kaup või maksuvaba investeeringukuld. Üldpõhimõtte kohaselt tekib kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida siis, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, kuid teatud juhtudel on otstarbekas registreerida maksukohustuslasena ka enne selle piirmäära täitumist, et vältida käibemaksu kumuleerumist. KMS-i § 20 lg 2 kuni 1. märtsini 2014 kehtinud sõnastust täpsustati, et isikul tekiks õigus end maksukohustuslasena registreerida ka siis, kui tal pole veel registreerimiskohustust tekkinud ehk järgmistel juhtudel:

• „„isikul ei ole registreerimiskohustust käesoleva seaduse § 19 alusel veel tekkinud;
• „„kauba ühendusesisese maksuvaba soetamise korral;
• ekspordi korral.

Lisaks sellele anti KMS-i § 20 lg-s 3, 4 ja 4¹ tehtud muudatuste kohaselt maksuhaldurile senise kolme tööpäeva asemel aega viis tööpäeva, mil tuleb teha otsus isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta.

Pikemalt saate märtsis jõustunud käibemaksuseaduse muudatustest lugeda Raamatupidamisuudiste aprillinumbrist. Ajakirja saab tellida SIIT.