Tegelikult ei kasutatudki kuni 2009. aasta lõpuni käibemaksuseaduses sõna “käibemaksugrupp”, sest ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute käibemaksuarvestuse põhimõtted erinesid Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis sätestatud käibemaksugrupi käibemaksuarvestuse põhimõtetest. Kuna tegemist on ühe suurema käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatusega käibemaksuseaduses (edaspidi KMS), nõuab see teema põhjalikumat käsitlemist. Järgnevalt annangi sellest detailsema ülevaate.

Käibemaksugrupina registreerimise ja käibemaksugrupi käibemaksuarvestuse regulatsioon on sätestatud KMS-i §-s 26 ja rahandusministri 18. detsembri 2009. a määruses nr 67 “Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord”. Seejuures KMS-i §-s 26 sätestati uued põhimõtted juba 4. detsembril 2008. a Riigikogus vastu võetud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega, kuid 11. novembril 2009. a vastu võetud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega neid veel üsna suures ulatuses muudeti.

Peamine muudatus seisneb  selles, et kui kuni 2009. aasta lõpuni pidasid kõik ühe käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud eraldi käibemaksuarvestust, neil olid eraldi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid ning nad esitasid eraldi käibedeklaratsioone ja (vajaduse korral) kauba ühendusesisese käibe aruandeid, siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist peavad ühe käibemaksukohustuslasena (käibemaksugrupina) registreeritud isikud pidama ühist käibemaksuarvestust, neil on ühine käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning esitatakse ühiseid käibedeklaratsioone ja ühiseid ühendusesisese käibe aruandeid.

Käibemaksugrupina registreerimise tingimused

Ka siin on mõned muudatused: lisaks emaettevõtjale ja tütarettevõtjatele saab käibemaksugrupina nüüd registreerida äriühingud, kelle aktsiatest, osalusest või häältest kuulub ühele isikule rohkem kui 50% (varem oli vähemalt 50%) ning äriühingud, kellel see rohkem kui 50% tingimus on küll täitmata, kuid kes on muul moel majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud ja kelle vahel on sõlmitud frantsiisileping (seda käibemaksugrupina registreerimise alust enne 2010. aastat  ei olnud).

Mis on frantsiisileping, sellele annab vastuse võlaõigusseaduse 3. osa 19. peatükk (§-d 375–378), frantsiisilepingu mõiste seejuures § 375: frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Käibemaksugruppi saab kuuluda ka Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ja Eestis ettevõtlusega tegelev välisriigi ettevõtja, näiteks välisriigi äriühingu Eesti filiaal. Korraga saab äriühing kuuluda ainult ühte käibemaksugruppi.

Ain Ulmre
MTA Põhja maksu- ja
tollikeskuse maksude osakonna konsultant

---

Käibemaksugrupina registreerimise näidetega ja registreerimisavalduse esitamise detailidega saab tutvuda ajakirja Raamatupidamisuudised oktoobrinumbris .